Markerid: geokeemilised (haruldased elemendid), planaarsete deformatsioonidega kvarts, mikrotektiidid ja sfäärulad. 10 km asteroid iga 26-30 milj aasta järel. Katastroofid näivad järk-järgulise muutusena signor-lippsi efekt. Vulkanismi tähtsus. Veealune ulatuslikum, varem oli inteniivsem. Mõjuriks aerosoolid, gaasid ja lahustuvad komponendid. Destabiliseerivad kliimasüsteemi. Astronoomilised: milankovits, päikese aktiivsuse kasv, kosmilise kiirguse intensiivsuse muutus. Tagasisidemehhanismid. Inimmõju on raske lahutada looduslikust mõjust.
areng; ning lapse edukas integreerumine laiemate ühiskondlike institutsioo-nidega, nagu 4 näiteks haridussüsteemiga. Lapse arengu puhul on oluline arvestada, et iga laps areneb individuaalselt. Mõned hakkavad varem kõndima ja rääkima, mõned hiljem. 1.2. Füüsiline ja motoorne areng Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad või korrigeerivad tagasisidemehhanismid. Eriti oluline roll tegevuse kontrollimisel on nägemistajul, sest see annab tagasisidet tegevuse õnnestumise kohta ning aitab vigu parandada. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel umbes kolm korda sünnikaal ja kasv +25cm. Teise eluaasta lõpuks kaks korda sünnikasv. Pea suurus kogu kehast on kahe aastasel u 25%, viie aastasel u 16%. Laps käib 10-14-kuuselt, ehitab torni 12-16-kuuselt (koordinatsioon areneb), läheb trepist üles 14-20-kuuselt. Pooleteiseaastane laps käib ja
Kommensalism on suhe, mis tuleb ühele kasuks, teist ei mõjuta. Kommensiaal võib sõltuda peremeesorganismist toidu, kaitse, elupaiga või transpordi osas (nt lestalised, epifüüdid (taimed, mis kasvavad suurematel puudel, nt orhideed, saades valgust, kuna kasvavad kõrgemal, kui muidu saaksid)) Antagonistlikud suhtetüübid: konkurents, parasitism, herbivooria. Antagonistlike suhete puhul domineerivad liikide vahel negatiivsed tagasisidemehhanismid (nt kui mingi osapoole arvukus tõuseb, siis järgneb selle peatselt teise osapoole tõus, mis võtab esimese liigi arvukuse tõusu kontrolli alla). Need suhted tasakaalustavad liikide arvukust. Konkurentsi puhul tabivad mõlemad suhtes osalejad üht ja sama limiteeritud ressurssi. Konkurents piirab konkureerivate populatsioonide kasvu. Võib viia huvitavate kohastumusteni, nt Galapagose saare Darwini vindiliigid, kus eri
Hüpovoleemse janu puhul eritatakse angiotensiin IIte. Janutunnet stimuleerivad: - 1% tõus osmolaarsuses - 15% veremahu langus - Hormoon angiotensiini tõus (sunnib veeresooni kokku tõmbama ja rõhk tõuseb) - Suu-neelu kuivus, peavalu, nõrkus, iiveldus, lihaskrambid - VEE IMENDUMINE SEEDESÜSTEEMIS KUSTUTAB JANU Aitab: puhta vee joomine Nälja ning täiskõhutunde regulatsiooni bioloogia ülevaatlikult ning erinevad tagasisidemehhanismid (sh lk 304 insuliini-glükagooni, pidevalt kõrge insuliini taseme ja ravimata diabeedi jadad; olulisemad hormoonid ja neurotransmitterid, mis nälja ja täiskõhutunnet mõjutavad) Näljatunne sunnib toitu otsima ja sööma, küllastustunne peatab söömise. Süüakse 3-5x päevas. Toidu lagundamiseks on vajalikud ensüümid. 1. Söömine tõstab glükoositaset kõrgemaks kui o normaalne 2. pankreas vallandab insuliini 3
Taimsed toidud sisaldavad tärklist ja tselluloosi, liha sisaldab glükogeeni. Kõik need ained on glükoosi polümeerid. Seedimisel lagundatakse tärklis ja glükogeen glükoosiks. Tselluloosi ei suuda inimene seedida. Tselluloosikiud on vajalikud soolte talitluseks. Terve inimese veri sisaldab 80-90 mg glükoosi 100 cm³ (ml-s) kohta. Seda taset hoitakse isegi pikema nälgimise korral. Veresuhkrusisaldus tõuseb pärast sööki lühiajaliselt 120- 140 mg 100 cm³ kohta. Tagasisidemehhanismid toovad selle uuesti normaalsele tasemele umbes 2 tunni jooksul Veresuhkru taseme reguleerimine toimub negatiivse tagasiside meetodil. Selles on keskne roll kõhunäärmel. Kui glükoosi tase muutub veres liiga kõrgeks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Hormoon jõuab vereringe kaudu igale poole kehasse, kuid omab toimet eelkõige lihasrakkudele, maksarakkudele ning rasvakoe rakkudele. Insuliin aktiviseerib
kapillaaride võrgustik, mis on ühendub otse endokriinrakkudega. Endokriinnäärmed (EN) on väikesed elundid, mis toodavad vähestes kogustes mitmeid kõrge bioaktiivsusega aineid – hormoone. Hormoonid on tihedalt seotud autonoomse närvisüsteemiga ja koos moodustavad terviku – neurohumoraalne regulatsioon. EN koordineerivad üksikorganite talitlust ja aitavad säilitada organismi sisekeskkonna homöostaasi. EN talitlust juhib hüpotalamus ning eritumist reguleerivad tagasisidemehhanismid st hormoon suudab reguleerida oma sisaldust veres. Hormonaalne regulatsioon kulgeb aeglasemalt ning kestab kauem vrdl neuraalsega. Näärmed: ajuripats, käbinääre, kilpnääre jt. Hormoonisarnaseid eritavaid rakke esineb ka teistes elundites nt magu, neerud, süda. 38. Kilpnääre. Glandula thyreoidea. Koosneb kahest külgsagarast ja nendevahelisest kitsusest. Kilpnääret katab sidekoeline kapsel, millest lähtuvad septid jagavad parenhüümi sagarikeks. Struktuurseks ühikuks on
annaabi.ee 
