Krediidivahendajale makstav tasu Tarbija peab maksma krediidivahendajale tasu üksnes juhul, kui tarbijale antakse krediiti vahendaja tegevuse tulemusena ja tarbija ei saa krediidilepingust enam vastavalt VÕS §le 409 taganeda (419) Kui krediit võetakse krediidivahendaja teadmisel mõne teise krediidi ennetähtaegseks tagasimaksmiseks, on krediidivahendajal õigus tasule üksnes juhul, kui krediidi kulukuse määr või krediidi kulukuse esialgne määr ei suurene. Tagasimakstava krediidi puhul krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra arvutamisel ei võeta arvesse tagasimakstava krediidi võimalikke vahenduskulusid. Krediidivahendaja ei tohi krediidi vahendamise või krediidilepingu sõlmimise võimalusele osutamisega seotud teenuste eest nõuda muud kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tasu ning kokkuleppel tarbijaga vahendaja poolt kantud vajalike kulude hüvitamist. 35
Pikaajalised laenude ja kapitalirendikohustuste võtmine on sisuliselt finantsjuhtimise otsus. Neid ei saa planeerida seosesse ei muugikaibe ega kuludega. Pangalaenude ja rendimaksete tagastamine toimub reeglina annuiteedimeetodil (mis tahendab, et laenu lõpupoole hakkab tagasimakse suurenema ja seega laenujaak kiirenevalt vahenema!) ja vastavalt kokkulepitud tagasimaksegraafikule. Samuti tuleb neid planeerides tahele panna seda, et jargmise aasta tagasimakstava osa tuleb automaatselt kanda luhiajaliste kohustuste alla (pikaajaline seega vaheneb), mis tahendab ka seda, et intressikandvate laenukohustuste muutumist tuleb tervikuna kasitleda. Kui otsustatakse nimetatud kohustusi suurendada, siis tuleb juurde võetav osa liita (LDBn või LDRn ). 40. Rahavoo otsese eelarve erisus kaudsest Otseses meetodis esitatakse kõik kirjed brutolaekumiste ja valjamaksetena. Kaudses meetodis
põhivõlgnevuselt. Laenu põhiosa võib tasuda kas võrdsete osadena või vabas vormis. Laenu perioodiline kogutagasimakse on igal perioodil erinev. Annuiteedimeetodi (annuity method) korral makstakse põhivõlgnevus alati tagasi koos intressiga. Kõik tagasimaksete üldsummad on võrdsed (annuiteetsed), kuid proportsioonid põhivõla tagasimakse ning intressiosa vahel aja jooksul muutuvad. Intressiosa väheneb pidevalt ja tagasimakstava võlgnevuse osa suureneb pidevalt. Ma seda nüüd ei tea kumb siis Eestis enim kasutatav on. 69.Milles seisneb lineaarse laenuamortisatsioonigraafiku erinevus annuiteedigraafiku ees? Annuiteetlaenu intressimaksed on suuremad lineaarse võrdse põhiosa tagasimaksega meetodi omast, sest annuiteetlaenuga väheneb laenujääk aeglasemini. Lineaarse meetodi tagasimaksed on aga alguses suuremad. 70. Nimetage erinevaid arveldusteenuseid. Makseid võib sooritada sularahas või sularahata vormis
Eri meetodid annavad erinevad intressikulud ja tagasimakse suurused. Peamiselt rakendatakse järgmisi meetodeid: · annuiteedimeetod, · pangadiskontomeetod. Annuiteedimeetodi (annuity method) korral makstakse põhivõlgnevus alati tagasi koos intressiga. Kõik tagasimaksete üldsummad on võrdsed (annuiteetsed), kuid proportsioonid põhivõla tagasimakse ning intressiosa vahel aja jooksul muutuvad. Intressiosa väheneb pidevalt ja tagasimakstava võlgnevuse osa suureneb pidevalt. Annuiteetmakse suurus leitakse järgmise valemiga: PV (9.4) PMT = . 1 1 × 1 - i (1 + i ) n Annuiteetlaenu intressimaksed on suuremad lineaarse võrdse põhiosa tagasimaksega meetodi omast, sest annuiteetlaenuga väheneb laenujääk aeglasemini. Lineaarse meetodi tagasimaksed on aga alguses suuremad.
Intressi arvestatakse iga kalendiaasta lõpul. Seadusandja ei ole ette näinud maksimaalset intressi suurust, mille tulemusena on lepingupooltel õigus ise intressi suuruses kokku leppida. Näiteks riigikohus on oma 16.10.2002.a otsuses nr 3-2-1-80-02 leidnud, et laenulepingus sätestatavas intressimääras lepivad pooled lepingu sõlmimisel ise kokku ning seadus siin kitsendusi ei tee. 60 %-line aastaintressi puhul on vahe laenatava ja tagasimakstava summa vahel küll ebaproportsionaalne, kuid intresside kindlat ülempiiri ei ole siiski võimalik kindlaks määrata. Oma 22.10. 2002 a otsuses nr 3-2-1-108-02 leidis riigikohus, et pooled on vabad leppima kokku laenuintressi suuruses, samuti selles, kuidas ja millest lähtudes intresse arvestatakse. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta intressi suurust. 8