väljarenditava vara oma bilansist ja asendab selle kapitalirendinõudega (ehk «kapitalirenti tehtud netoinvesteeringuga»). Kapitalirendinõue («kapitalirenti tehtud netoinvesteering») võrdub saadaolevate rendimaksete nüüdisväärtusega pluss renditava vara tõenäoline jääkväärtus (ehk «garanteerimata jääkväärtus») rendiperioodi lõpuks. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks (ehk intressimakseteks). Finantstulu jagatakse rendiperioodile nii, et rendileandja tulumäär oleks igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendileandja brutoinvesteeringu arvestamisel kasutatud hinnangud garanteerimata jääkväärtuste osas vaadatakse perioodiliselt üle. Garanteerimata jääkväärtuse vähenemise korral vaadatakse tulu jagamine rendiperioodile uuesti üle ning juba tuluna kajastatud summade võimalik vähenemine kajastatakse
kapitalirendi korras sõiduautot. Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditud põhivara kajastatakse rendi jõustumise hetkel bilansis põhivara ja kohustusena vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Rendileandjale makstavad renditasud jagunevad põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks. Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile (igakuisteks makseteks). Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditavat põhivara amortiseeritakse samade põhimõtete alusel nagu muud sama tüüpi soetatud vara. Kui rendiperioodi lõppedes tagastatakse vara rendileandjale, siis amortiseeritakse vara rendiperioodi pikkusest või vara kasulikust elueast lähtudes, olenevalt sellest, kumb on lühem.
väljamaksed tarnijatele = varude soetuse kulud + tasumata arvete algsaldo - tasumata arvete lõppsaldo väljamaksed tarnijatele = 57 000 + 4 000 - 10 000 = 51 000 palga väljamaksed = palgakulu + palgavõla algsaldo - palgavõla lõppsaldo palga väljamaksed = 4 000 + 3 000 - 2 000 = 5 000 turunduskulu = 2000 kulu seadmete ostuks = seadmete lõppsaldo - seadmete algsaldo kulu seadmete ostuks = 100 000 – 75 000 = 25 000 kulu saadud laenude tagasimakseteks = pikaajalise laenu algsaldo - pikaajalise laenu lõppsaldo kulu saadud laenude tagasimakseteks = 25 000 – 20 000 = 5 000 44 8. KVALITEEDIKULUD Kvaliteet on toote tarbimisomaduste otstarbele vastavuse suhtmäär. --- MÕISTE: kvaliteedikulud - kulud, mis on seotud kehva kvaliteedi ennetamise, kindlakstegemise, parendamise ning saamatajäänud tuluga. --- Kvaliteedisüsteeme võib liigitada mitmeti
Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis põhivara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks (põhiosa tagasimakseteks) ja finantskuluks (intressikulu). Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased
68 Tehnikagümnaasium INVESTEERIMISVAJA DUS Projekti maksumus kokku 1760000 sellest omakapital (1500000+30000+10000) 1540000 laenukapital 220000 Projekti finantseerimiseks on vajalik pikaajaline laen Laenu tagasimakseteks ehk annuiteedi väljaselgitamiseks on koostatud laenuamortisatsiooni graafik. Arvutused on vajalikud kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude koostamiseks. (Intress on kulu; annuiteet rahavood ja laenujääk kajastub bilansis) LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK Laen 220000kroon i 5 aastat intressiga 8% 220000 220000 A= = = 55100,56
68 Tehnikagümnaasium INVESTEERIMISVAJA DUS Projekti maksumus kokku 1760000 sellest omakapital (1500000+30000+10000) 1540000 laenukapital 220000 Projekti finantseerimiseks on vajalik pikaajaline laen Laenu tagasimakseteks ehk annuiteedi väljaselgitamiseks on koostatud laenuamortisatsiooni graafik. Arvutused on vajalikud kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude koostamiseks. (Intress on kulu; annuiteet rahavood ja laenujääk kajastub bilansis) LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK Laen 220000kroon i 5 aastat intressiga 8% 220000 220000 A= = = 55100,56
68 Tehnikagümnaasium INVESTEERIMISVAJA DUS Projekti maksumus kokku 1760000 sellest omakapital (1500000+30000+10000) 1540000 laenukapital 220000 Projekti finantseerimiseks on vajalik pikaajaline laen Laenu tagasimakseteks ehk annuiteedi väljaselgitamiseks on koostatud laenuamortisatsiooni graafik. Arvutused on vajalikud kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude koostamiseks. (Intress on kulu; annuiteet rahavood ja laenujääk kajastub bilansis) LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK Laen 220000kroon i 5 aastat intressiga 8% 220000 220000 A= = = 55100,56