• hirmutamis closing – seda toodet enam ei anta välja • viimase võimaluse closing Hinnatagasilükkamise tehnika – toode hinnväärtus muutub ajaga suuremaks – kui leiad sama toode odavalt ja sama unikaalset, saad siit odavamalt – seda toodet juurde ei tehta – nõudlus suurem kui pakkumine – nii kui nii peate ostma – pikkaajaline investeering – seda tooded ükski teine firma ei müü Eestis – See toode on toodud välismaalt Tagasimüügi saavutamine – lisavarustus – helistamine ja pidev suhtlemine – meili teel reklaami saatmine – koju reklaami ajakirju saatmine – jõuludeks kingituste tegemine – kliendi probleemidesse tõsiselt suhtumne – teenuse/toote hoolduse pakkumine Alternatiivturunduse üllatuskapaania – kohuvabohu – keskerakonna kohuke – diivanid bussipeatuses(sotka) – Coca-cola nimede pidi – Ebatavaline teenindus lauluga – teenindus google prillidega
administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud). Panga teenused: 1. Finantsteenused 2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine PANGATEENUSED: 1. arveldused 2. hoiustamine 3. laenamine 4. muud teenused HOIUSTAMINE: Nõudmiseni hoius Tähtajaline hoius Kasutushoius Muud sihtotstarbelised hoiused LAENUD: 1. Tagatise järgi hüpoteegiga tagatud käsipandiga tagatud registerpandiga tagatud käenduse ja garantiiga tagatud laen repo vormis, st ostu- tagasimüügi tehingu vormis 2. Kasutusala järgi tarbijakrediit krediitkaardid arvelduskrediit käibekapitali krediit investeerimislaen krediit väärtpaberioperatsioonideks eksport ja importkrediit teatud vara soetamiseks Eestis ei tohi kommertspangad anda intressita laene ja laenud peavad olema tagatud kas kinnispandiga (hüpoteek) või vallaspandiga (käsipant, registerpant, õiguste pantimine), käendusega.
intress seotud Saksa Liidupanga diskontomääraga. Hoiustamise püsivõimaluse kasutamise eesmärk on ennekõike vähendada maksesüsteemi riske ja vähemal määral ka stabiliseerida rahaturu intresse. Sisuliselt kasutab Eesti Pank oma rahapoliitikas ka laenamise püsivõimalust, kuigi selle vajadus ja mastaabid on mitme asjaolu tõttu piiratud. Praegu on pankadel võimalik muude abinõude hulgas oma ajutiste likviidsuspuudujääkide kõrvaldamiseks kasutada ennetähtaegseid tagasimüügi- ja repotehinguid. Kohustuslikud reservid. Kohustuslikud reservid kujutavad endast pankade kohustust hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest ja kohati ka muudest kaasatud vahenditest. Eeldusel, et reservide nõutav tase tuleb saavutada mingi perioodi keskmisena või et neid saab mõnel muul viisil vajaduse korral kasutada maksete teostamiseks, on kohustuslike reservide abil võimalik stabiliseerida rahaturu intressitaset
normatiiv lisaks mõjutavad raha pakkumist ka erinevad rahapoliitilised instrumendid, mida keskpank kasutab rahapakkumise reguleerimisel. Üldjuhul on pangad laenanud 60% ulatuses oma bilansimahust -mis läheb rahapakkumisse kas sularaha kujul või jääb arvele pangandussüsteemi. Krediidi jaotatakse peamiselt: 1. Tagatise järgi- hüpoteegiga tagatud laenud, käsipandiga tagatud laenud, registerpandiga tagatud laenud, käenduse ja garantiiga tagatud laenud, laen repo vormis- ostu- tagasimüügi tehingu vormis. 2. Kasutusala järgi - tarbijakrediit, käibekapitali krediit (ettevõtete käibevarade finantseerimiseks), arvelduskrediit (ajutiste käibekapitali vajaduste finantseerimiseks), investeerimislaen, krediit väärtpaberioperatsioonideks (marginaaltehingud), eksport ja importkrediit (akreditiivi, või faktooringu vormis), teatud vara soetamiseks (liising- kinnisvara, auto, arvutid, mööbel), krediitkaardid (Eurocard/Mastercard, VISA , American
repotehinguteks, mis tähendab väärtpaberite müüki tingimusel, et müüa neid kokkulepitud ajal ja hinnal tagasi ostab. Sisuliselt on tegemist laenuga väärtpaberi tagatisele. Reeglina on sellised tehingud lühiajalised, piirdudes mõnikord vaid kahe päevaga kui tehingupikkuseks on 1 päev nim. Neid üleöötehinguteks või üleöö tagasiostutehinguteks. Kui tähtpäev on pikem, nim. seda tähtajaliseks tagasiostu lepinguks. Kasutusel on ka mõiste tagasimüügi leping ehk tagurpidi repotehing, millega tähistatakse tehinguid, et tehingu algatajaks on laenuandja, mitte aga laenuvõtja. Tagasiostu lepingutelt peab laenuvõtja maksma intressi väärtpaberite ostu-ja müügihinna vahena. NÄIDE. Pank A tahab Eesti Pangast ühepäevalaenu 500 000, intressimäär on 20%, tagatiseks on panga A lanusertifikaadid. Pank A müüb kekspangale laenusertifikaadid 500 000 väärtuses ja järgmisel päeval peab ta sertifikaadid välja ostma koos lisanduva intressiga
annaabi.ee 
