saabumisel ( s.o tavaliselt hüpoteegiga tagatud nõude mitterahuldamise korral) võlasumma tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadud rahast ja kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteegi mõte ongi selles, et selle kaudu saab hüpoteegipidaja (võlausaldaja) nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõude rahuldamist kinnisasjast, kusjuures ta on eelistatud hüpoteegipidajaist, kes asuvad tagapoolsetel järjekohtadel. Hüpoteegiga võib koormata mitte ainult kinnisasja, vaid ka kinnisasjana käsitletavat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand. Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb selle kande kustutamisega. Hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Hüpoteegipidajal on seadusega võimalus võtta omaniku tegevus vaatluse ja järelevalve alla, kasutades vajaduse korral ka riigi järelevalveorganite abi.
kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, võlgnik, omanik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteegi mõte ongi selles, et selle kaudu saab hüpoteegipidaja nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist kinnisasjast, kusjuures ta on eelistatud hüpoteegipidajaist, kes asuvad tagapoolsetel järjekohtadel. Hüpoteegiga võib koormata mitte ainult kinnisasja, vaid kka kinnisasjana käsitletavat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand. Hüpoteetgiga koormatud kinnisasja omanikule jääb kinnisasja esasise valdamise ja kasutamise ning koormamise õigus ainult niivõrd, kuivõrd ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtusts ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil. Hüpoteegipidaja võib hüpoteeki käsutada, sh pantida või võõrandada.
panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, võlgnik, omanik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteegi mõte ongi selles, et selle kaudu saab hüpoteegipidaja nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist kinnisasjast, kusjuures ta on eelistatud hüpoteegipidajaist, kes asuvad tagapoolsetel järjekohtadel. Hüpoteegiga võib koormata mitte ainult kinnisasja, vaid ikka kinnisasjana käsitletavat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikule jääb kinnisasja edasise valdamise ja kasutamise ning koormamise õigus ainult niivõrd, kuivõrd ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil. Hüpoteegipidaja võib hüpoteeki käsutada, sh pantida või võõrandada.
Hüpoteegipidajal on õigus nõuda vastavate tingimuste saabumisel s.o tavaliselt hüpoteegiga tagatud nõude mitterahuldamise korral võlasumma tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadud rahast ja kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteegi mõte ongi selles, et selle kaudu saab hüpoteegipidaja (võlausaldaja) nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist kinnisasjast, kusjuures ta on eelistatud hüpoteegipidajaist, kes asuvad tagapoolsetel järjekohtadel. Hüpoteegiga võib koormata mitte ainult kinnisasja, vaid ka kinnisasjana käsitletavat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand. Tagatava nõude olemasolu mittevajalikkus e mitteaktsessoorsus teeb hüpoteegi eriti käibevõimeliseks. Kuna tagatavat nõuet pole vaja, siis pole hüpoteegi seadmisel seda vaja ei kindlaks teha ega ka kinnistusraamatusse kanda. Kinnistusraamatu sissekandes on tavaliselt näidatud ainult hüpoteegi rahaline väärtus,
rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, võlgnik, omanik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteegi mõte ongi selles, et selle kaudu saab hüpoteegipidaja nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist kinnisasjast, kusjuures ta on eelistatud hüpoteegipidajaist, kes asuvad tagapoolsetel järjekohtadel. Hüpoteegiga võib koormata mitte ainult kinnisasja, vaid kka kinnisasjana käsitletavat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand. Hüpoteetgiga koormatud kinnisasja omanikule jääb kinnisasja esasise valdamise ja kasutamise ning koormamise õigus ainult niivõrd, kuivõrd ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtusts ega kahjusta 68
annaabi.ee 
