Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"taganemistaktika" - 7 õppematerjali

Euroopa Napoleoni sõdade ajal
4
doc

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

üldisele sõjakohustusele b)alistatud riigid pidid andma mehi Prantsuse armeesse 5. Napoleoni ja Venemaa taktikalised eesmärgid sõja algul. Venemaa ­ Kutuzovi taganemistaktika Napoleon ­ purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused 6. Borodino lahing. Moskva mahajätmine. Kutuzov otsustas Napoleonile lahinguga vastu astuda Borodino küla juures, 7.septembril 1812.aastal. Kutuzov loobus Moskva kaitsmisest ja koondas väed laagrisse linnast lõunas. Napoleoni väed marssisid mahajäetud ja peaaegu inimtühja Moskvasse, kus puhkes hiigeltulekahju, sest Vene sõdurid olid linna põlema pannud

Ajalugu → Ajalugu
55 allalaadimist
NAPOLEON BONAPARTE
9
docx

NAPOLEON BONAPARTE

2) Prantsusmaa vasallid (Hispaania, sveits, Saksamaa aladel tekkinud Reini Liit). 3) Prantsusmaa liitlased (Venemaa, Preisimaa,Austria). Napoleoni mõju alt väljas olid vaid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. 2.1. 1812. aasta sõjakäik Venemaale Venemaa ja Inglismaa seisid ees Napoleoni maailmavallutusplaanidel. 1812. aasta suvel alustas Napoleon oma Suure Armeega (650 000 meest) sõjakäiku Venemaa vastu (220 000 meest). Kuna Vene sõjavägi oli väiksem, otsustati taganemistaktika kasuks, eesmärk oli vältida nn. pealahingut ja meelitada Napoleon sügavale Venemaale.Venelased jätkasid taganemist ka peale Smolenski lahingut. Suur lahing peeti maha septembri algul Borodino küla juures. Venelased polnud sugugi purustatud, kuid otsustati meelitada Napoleon Moskvasse, ise taganedes Moskva lähedale sõjaväelaagrisse Tarutinos. Napoleon tungis Moskvasse, kuid seal ootas teda ees peaaegu inimtühi linn, moskvalased oli põgenenud.

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Napoleoni referaat
18
docx

Napoleoni referaat

2) Prantsusmaa vasallid (Hispaania, šveits, Saksamaa aladel tekkinud Reini Liit). 3) Prantsusmaa liitlased (Venemaa, Preisimaa,Austria). Napoleoni mõju alt väljas olid vaid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. 2.1. 1812. aasta sõjakäik Venemaale Venemaa ja Inglismaa seisid ees Napoleoni maailmavallutusplaanidel. 1812. aasta suvel alustas Napoleon oma Suure Armeega (650 000 meest) sõjakäiku Venemaa vastu (220 000 meest). Kuna Vene sõjavägi oli väiksem, otsustati taganemistaktika kasuks, eesmärk oli vältida nn. pealahingut ja meelitada Napoleon sügavale Venemaale.Venelased jätkasid taganemist ka peale Smolenski lahingut. Suur lahing peeti maha septembri algul Borodino küla juures. Venelased polnud sugugi purustatud, kuid otsustati meelitada Napoleon Moskvasse, ise taganedes Moskva lähedale sõjaväelaagrisse Tarutinos. Napoleon tungis Moskvasse, kuid seal ootas teda ees peaaegu inimtühi linn, moskvalased oli põgenenud.

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Kes oli Napoleon I Bonaparte
14
doc

Kes oli Napoleon I Bonaparte?

(Daugavpils) garnisonid ning mõned kasakasalgad, kokku ligi 18 000 meest. Eestis asuvad kindlustused (Tallinn, Narva, Kuressaare, Pärnu) olid vananenud ja kaitseks ette valmistamata. Vaid Narva suudeti sõja alguses kähku kaitsesobilikuks muuta ja sinna toodi 8000-9000- meheline Narva korpus hilisema Vene vägede ülemjuhataja Mihhail Kutuzovi (pildil) juhtimisel. 5.9. Borodino lahing 26.08.1812 Kuna Barclay de Tolly taganemistaktika ei meeldinud Venemaa üldsusele, oli Aleksander I sunnitud ta armee ülemjuhataja kohalt taandama. Tolly asemele määrati Mihhail Kutuzov, kelle juhtimisel kohtusid Vene väed 26. augustil (7. septembril) 1812 Borodino küla juures Napoleoni vägedega. 5.10. Riia garnisoni üldpealetung 01.11.1812 Vene väejuhatus üritas juba 1812. aasta suvel ja sügisel diplomaatiliste vahenditega Preisimaad liidust Prantsusmaaga välja meelitada.

Füüsika → Füüsika
19 allalaadimist
Uusaeg kordamine
10
doc

Uusaeg kordamine

1804 keisri tiitel/päritav võim. Austria-Vene vägede purustamine Austerlitzi 1805, Preisi purustamine Jena/Auerstedti lahingus. Võidetud tunnistasid N vallutusi, pidid hoidma sees Pr vägesid, liituma kontinentaalblokaadiga. 1805 Trafalgari merelahing, Inglise- Hispaania ühendlaevastik hävitas Prantsuse laevastiku. 1806 kontinentaalblokaad Inglismaale. 1807 sõdis Venemaaga, Tilsiti rahu. Sõda venemaaga 1812: N Suur armee u 500 tuh meest. Barclay de Tolly taganemistaktika Borodino lahing Moskva all. Kutuzov. Moskva mahajätmine, tulekahju. Napoleoni põgenemine Venemaalt. Nälg, külm. Hukkus u 300 tuh meest. Kaotus Lepzigi all 1813. Rahvaste lahing. 1814. vastased marsivad Pariisi. Troonist loobumise akt. Pagendamine Elba saarele. 1815 lahkus ta koos oma lähikondlaste ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815. Aasta märtsi algul Prantsuse rannikul, 20. Märtsil saabus Pariisi. Oli võimul 100 päeva. Viimane lahing Waterloo all 1815

Ajalugu → Uusaeg
79 allalaadimist
Suur Prantsuse revolutsioon
7
doc

Suur Prantsuse revolutsioon

1812 tungis ta Venemaale, tehes ta sellega väga suure,lolli vea. Ta suutis kokku koguda Euroopa 500 000 meest e Grande Armee. Kõiks piirkonnad, kes Prantsusmaa alla kuulusid andsid mehi sütta. Alguses Venemaa võttis vastu taktika, et kogu aeg taganetakse. Sedasi sattusid Napoleoni väed üha enam Venemaa sügavustesse ja neid oli raskem varustada. Venelased lootsid ka külmale talvele, millega prantslased harjunud ei olnud. Tolleaegne Vene sõjaväe ülem, kes võttis vastu taganemistaktika oli Barclay de Tolly . Eestis sündinud.Tundis lähedust Napoleoniga kuni oli baltisakslane ja selepärast ka Aleksander ta kõrvaldas. Tema asemele Mihhail Ketuzov, kes tegeles Napoleoni purustamisega ja tõrjus ta välja Venemaalt. Bernadotte oli Napoleoni suurim väelena ja sai oma hea karjääri tänu Napolonei edutamistele. Mõned olulised lahingud kaotas Napoleon just Bernadottei reetlikkuse tõttu. Millegipärast Napoleon ei saatnud aga Bernadottei giljotiini alla

Ajalugu → Ajalugu
70 allalaadimist
Uusaeg II
64
doc

Uusaeg II

salakokkulepe Venemaaga, 1808.-1809. a Soome vallutamine). Hispaania hõivamine ja Josephi reformid. Hispaania dos de Mayo, gerilja ja juntad. Cadizi Cortes ja 1812. aasta konstitutsioon. Fernando VII võimuletulek. Napoleoni 1812. a Venemaa sõjakäik (Grande Armée, Barclay de Tolly, Kutuzov, Borodino lahing, Moskva kahvel). 1812 suvel alustas Nap oma Suure Armeega(650 tuh meest) sõjakäiku Venemaa vastu(220 tuh meest). Kuna Vene sõjavägi oli väike otsustati taganemistaktika kasuk, et välita pealahingut ja meelitada Map sügavele Venemaale. Venemaa sõjakäigu esimese kolme kuuga kaotas Nap.kolmandiku oma vägedest, haiguste ja muude raskuste tõttu, pidades ainult ühe märkimisväärse lähingu Smolenski all. Venelased jätkasid taganemist ja peale Smolenski lahingut. Sept.alguses otsustas Vene väejuht Kutuzov võtta vastu lahingu Borodino all, kaitselt head künkad jõe ja metsa vahel- looduslikult hea välikindlustus. Kaotused olid suured

Ajalugu → Uusaeg
105 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun