Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad (vaata joonis 1). Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest.(Wikipedia 2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak Lõuna-Aafrika Vabariigis hukkus kaelkirjaku rünnaku tagajärjel koertega jalutanud naine (Hein 2010) http://www.elu24.ee/?id=262176 Harjumispärane eluviis: Elab vabade karjadena. Eluiga: 25 aastat (vangistuses). Häälitsused: Nohisemine ja huilgamine.
Teistest loomadest võib suurima erinevusena öelda, et tal on tavatult pikk kael. Sarnaselt inimesele on tal aga kaelalülide arv sama. Eestis Tallinna Loomaaias kaelkirjakuid pole. Küll aga võib neid näha Riia loomaaias. Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest. Nahk on kollakas, pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele). Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnib sarvedega. Vastsündinu sarved on esialgu vastu laupa surutud, püsti tõusevad need ühe nädala jooksul.
Kaekirjaku keel on 45 cm pikk ja ta ülahuul on hästi arenenud, et see võimaldaks tal akaatsia lehti rebida saamata ise seejuures torgata.(lisa1) (raamat „Maaloodus“, kirjastus koolibri lk.8-9.) Isaslooma kõrgus on 4,8 – 5,5 m, emasloomal 3,9 – 4,5 m. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550 – 700 kg.Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini. Kaelkirjaku kaelas on ainult seitse kaelalüli. Kaelkirjaku jalad on pea sama pikad, kui kaelgi.Kaelkirjaku esijalad on tagajalgadest pikemad. Kaelkirjaku nahk on kollakas pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster . Kaelkirjaku pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, mis kaitsevad neid teravate (akaatsia-)ogade eest ja annavad talle tasase ja leebe mulje. Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve. Kaelkirjak on üks vähestest loomadest, kes sünnivad sarvedega. Vastsündinul on need lauba vastu surutud ning
Sel põhjusel valivad kasvatajad, kes otsivad täisverelise hobuse verd ilma selle omadusteta, sageli nende asemel rakeeni täkke. Sellel tõul on tugev tervis, hea psüühiline ja füüsiline koormustaluvus, loomulik viljakus ja puuduvad suuremad pärilikud vead. 2.3. Liikumine Liikumine on kärme, rütmikas ja maadhaarav põhikäiguviis (samm 4- taktiline, traav 2-taktiline, galopp 3-taktiline). Liigutused peavad kanduma energilistest tagajalgadest läbi elastse ja kergelt õõtsuva selja üle esijalgadele. Jäsemete liikumissuund peab seejuures olema suunatud otse ja ettepoole. Sammu liikumine peab olema vaba, energiline ja suursugune selge välja- ja pealeastega (joonis 3). Liikumine traavis ja galopis peab olema selgelt äratuntava lennufaasiga elastne, hoogne ja kergejalgne, loomuliku toetuse ja tasakaaluga. 10
tigedatel loomadel (ohustavad sageli teisi loomi, eriti noori mullikaid, harva inimesi). Sarve otsast võib lõigata maha tumedaks värvunud piirkonna ulatuses. Selleks, et vähendada loomade agressiivsust ja hoida ära sellest tingitud vigastusi, nudistatakse paljudes karjades veised juba vasikaeas, seda tehakse esimestel elunädalatel enne sarvealgme luule kinnitumist. Veiste puhastamine. Puhastamist alustatakse peast ja lõpetatakse sabast ning tagajalgadest. Puhastamisel kasutatakse vaheldumisi harja ja kammi. Harjatakse vastu-, päri- ja põikikarva. Vajaduse korral pestakse loomi seebi ja veega. Enne lüpsi põhjalikku puhastamist läbi ei viida, sest see ärritab loomi ja lauda õhku satub palju tolmu, mis kandub piimasse. Veiste märgistamine Sälkimisvõti Kõrvanumbrid LÜPSMINE Veisekasvatusseadmeidlypsimasina asetamine udarale.jpg Enne lüpsi puhastatakse udara ümbrus, lüpsipoolne jalg, udar ja nisad. Kui lehma
Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii tuligi Indrekul tõestada et kass sõi need linnupojad ära. Tal tuli mõte et näitab Riiale jälle ühte linnupesa ja jääb siis valvesse. Tüdruk tuligi kohale. Uuris ümbrust ega kedagi seal ei ole ja söötis siis linnupojad oma kassile. Vargsi hiilis ta pärast jälle minema, lootes et keegi ei näe. Indrek küsis järgmisel päeval Millit enda kätte, lubas temaga lihtsalt mängida, aga Riia kahtlustas teda ja võttis kassil tagajalgadest kinni ja ütles et ei anna ikka poisi kätte. Mõlemad sikutasid kassi ega lasknud lahti. Nii juhuski et kass lihtsalt suri selle sikutamise kätte ära. Riia oli väga kurb ja vihane. Nad matsid kassi maha ja Indrek lubas teha ka risti sinna peale, kuigi ta teadis et see kass oli paha. Järgmisel päeval oli aga Muska kassi välja kaevanud ja talu juurde toonud. Nii matsid nad jälle kassi sinna tagasi, kuid jälle juhus sama asi. Siis otsustati enda maja
Tal tuli mõte et näitab Riiale jälle ühte linnupesa ja jääb siis valvesse. Nii ta tegigi, kükitas pärast rohu sees ja ootas kuni tüdruk oma kassiga kohale tuleb. Uuris ümbrust ega kedagi seal ei ole ja söötis siis linnupojad oma kassile. Vargsi hiilis ta pärast jälle minema, lootes et keegi ei näe. Indrek küsis järgmisel päeval Millit enda kätte, lubas temaga lihtsalt mängida, aga Riia kahtlustas teda ja võttis kassil tagajalgadest kinni ja ütles et ei anna ikka poisi kätte. Mõlemad sikutasid kassi ega lasknud lahti. Nii juhuski et kass lihtsalt suri selle sikutamise kätte ära. Riia oli väga kurb ja vihane. Nad matsid kassi maha ja Indrek lubas teha ka risti sinna peale, kuigi ta teadis et see kass oli paha. Järgmisel päeval oli aga Muska kassi välja kaevanud ja talu juurde toonud. Nii matsid nad jälle kassi sinna tagasi, kuid jälle juhus sama asi. Siis otsustati enda
Tal tuli mõte et näitab Riiale jälle ühte linnupesa ja jääb siis valvesse. Nii ta tegigi, kükitas pärast rohu sees ja ootas kuni tüdruk oma kassiga kohale tuleb. Uuris ümbrust ega kedagi seal ei ole ja söötis siis linnupojad oma kassile. Vargsi hiilis ta pärast jälle minema, lootes et keegi ei näe. Indrek küsis järgmisel päeval Millit enda kätte, lubas temaga lihtsalt mängida, aga Riia kahtlustas teda ja võttis kassil tagajalgadest kinni ja ütles et ei anna ikka poisi kätte. Mõlemad sikutasid kassi ega lasknud lahti. Nii juhuski et kass lihtsalt suri selle sikutamise kätte ära. Riia oli väga kurb ja vihane. Nad matsid kassi maha ja Indrek lubas teha ka risti sinna peale, kuigi ta teadis et see kass oli paha. Järgmisel päeval oli aga Muska kassi välja kaevanud ja talu juurde toonud. Nii matsid nad jälle kassi sinna tagasi, kuid jälle juhus sama asi
annaabi.ee 
