Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus Autor : Jarko Rahnel 2013 Mära poegimine Emakakaela avanemise staadiumis, mis noorel märal võib kesta ööpäeva, vanemal märal mõni tund, on märad rahutud, vehivad saba ja tagajalaga, kraabivad maad. Poegimise lähenemisele viitab ka higistamine, hingeldamine, mahaheitmine ning uuesti ülestulek. Looteveed vabanevad, kui loote jalad tungivad emakakaela seda laiendades ja lootekesta purustades. Mära heidab sel ajal tavaliselt maha. Häbemepilust ilmuvad jalad, tavaliselt üks pisut pikemalt kui teine, sest loode on õlgadest pisut pöördepositsioonis. Tuleb jälgida, et kapjade tallapinnad ei oleks ülespoole, mis viitab loote valele seisule või tagapikiasetusele
Tundes eri liikumisviisidele vastavaid jäljeridu, võib öelda, kas loom on kõndinud, traavinud, hüpelnud või hoopis galoppi jooksnud. Kõndides moodustavad looma jäljed kaks paralleelset rida. Parem- ja vasakpoolsetel jälgedel on selge vahe ning sammude vahe on lühike. Traav on aga kõnnist märgatavalt kiirem liikumisviis, millele on iseloomulik vastaskülgede esi- ja tagajala tõstmine samal ajal. Parem esijalg tõstetakse üles ja asetatakse maha samaaegselt vasaku tagajalaga. Traavil kulutab loom kõige vähem energiat ning väsib kõige vähem. Traavi jäljerida meenutab kõndi kuid sammuvahe on suurem ja sammulaius väiksem. Väga kiirel traavil võivad parem- ja vasakpoolne jäljerida olla peaaegu samal joonel. Galopp aga on traavist veel kiirem. Nagu hüppelgi, on ka galopis etapp, mil loom on tervenisti õhus, aga galopis järgneb see etapp esijalgade kokkupuutele maaga, samas kui hüppel tõugatakse tagajalgadega vaheldumisi, nii
10 Hüpped on elastsed, jõulised ja läbimõeldud hea stiiliga, milles avaldub tasakaalukus ja tähelepanelikkus. Hoovõtul on oluline selge enda ülestõstmine, jõuline ja kiire äratõuge, jäsemete selgelt väljendatud kiire nurgavõtt (küünarvarre võimalikult horisontaalne hoiak hüppe ajal), üleskumerdunud selg selgelt esiletõusva turjaga ja allapoole kumerduva kaelaga koos avaneva tagajalaga (Bascule) (Joonis 4). Kogu liikumise jooksul peab säilima liikumise voog ja galopiliikumise rütm. Joonis 3. Joonis 4. 11 3. Uurimus trakeeni tõust 3.1. Valim ja metoodika Küsimustik on koostatud Connect.ee-s, mis on veebipõhine küsitluste koostamise keskkond (joonis 5)
· Hüpe - 2. kunstlikud allüürid need mida just peab õpetama · Piruett · Grupaab · Passaaz Allüüridel on omad sammu pikkused ja sammu sagedused. Sammu pikkuse puhul on tegemist ühes mõistes lihtsalt ühe sammu pikkusega ja teises tähenduses ükskõik millise sammu pikkus. Sammu pikkus seda mõõdetakse ühe eesjala teine-teisele järgneva kabjajälje vahekaugus. Keskmine normaalne samm on kui hobune astub tagajalaga eesmise jala jälge. Aga puhas pikkus saadakse ikkagi mõõtmisega(tähtsam kui sagedus) Sammu sagedus sammude arv ühes minutis. Treenimisega saab seda suurendada, aga ainult teatud piirideni. Liikumise tsükkel periood, mille vältel hobune viib edasi kõik neli jalga kindlas järjekorras. Faasid toetusfaas ja jala edasiviimise faas (lennufaas). Tori hobusel oli 1956 aastal sammupikkus 1,63m ja sagedus 60,1. 01.03.10
58. Liuskurlaste (Gerridae), vesiharklaste (Nepidae), selgsõudurlaste (Notonectidae) ja kärestikulutiklaste (Aphelocheiridae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus Liuskurlastel esijalad haaramiseks, liiguvad 4-l jalal, põhiline kodu kaldal, jahti peavad veepinnal, suised kujunenud iminokaks. Vesihark onn sale, pikk. Jahti peab vee all, istudes veetaimedel. Selgsõudurlane liigub ja peab jahti vee all, käib veepinnalt üksnes õhku võtmas. Sõuab kahe pika tagajalaga, paikneb selili, toitub vettekukkunud maismaaputukatest. Seljal kokkupandult tiivad, seljapool heledam, kõht tumedam. Kärestikulutikas on lame nagu voodilutikas, tiibadeta. Elab kärestikulistes jõgedes, kivide vahel. 59. Mardikalised (Coleoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: Eestiivad kõigil kõvade kattetiibadena; kilejad tagatiivad lendamiseks, puhkeolekus kokku volditud. Eluviis: Mitmesuguseid toitumisviise. Täismoone
annaabi.ee 
