martidel ja kadridel ning soovisid lühidalt õnne uueks aastaks. Üksikuid teateid on toomaste tantsudest ja lauludest, mis värsimõõdu järgi otsustades on suhteliselt uued. 3. USKUMUSED, ÜTLUSED * Toomapäev talve algus. (Nõo) * Toomapäev - enne jõulu toomas koputab kepiga veekaaned üle, vaatab, kas ilm on kindel. (Vastseliina) * Vanad inimesed ütlesid, et kui toomapäev tuiskab, siis tuiskab talve läbi. (Karja) * Toomapää saavad jõulu väravad lahti tehtud taevataadi poolt. (Pühalepa) * Toomapäeval kõnelevad ka loomad. Kord ütelnud hobune teistele loomadele, et peremees sureb pea ära. Peremees kuulnud seda, saanud sarnase ennustuse pääle nii pahaseks, et tapnud hobuse ära. Kuid see ei päästnud siiski teda - ta suri pea. (Rõuge) * Toomapää saavad jõulu väravad lahti tehtud taevataadi poolt. (Pühalepa) * Toomapäävast oodatakse juba kevadet, sealt olla kuus nädalit küindlapääva. (Vändra)
Karistuseks sõnamurdmise eest moondas ta neiu emakaruks ja asus otsemaid loomale jahti pidama. Zeusil hakkas surmavalt haavatud Kallistost kahju ja muutis oma armastatu tähkujuks. Selle tähtkuju nimi on eesti keeles Suur Vanker, aga teistes keeltes Suur Emakaru (Grande Ourse). Edinbourgh. Zeusil oli naiste hulgas ka sõpru. Üks tema lemmikuid oli meretaadi tütar Thetis, kelle kurikuulsas pulmas kolm jumalannat kuldõuna pärast vaidlema kukkusid. Thetisel oli Taevataadi juurde audientsile pääsemisel ikka eelisõigus. Nii ka siis, kui tema poeg Achilleus Trooja all vägede ülemjuhataja Agamemnoniga tülli läks. Solvunud Achilleus suundus mere äärde ja kutsus vetevoogudest välja oma ema, merenümf Thetise, kes lubas poja hea käekäigu eest Zeusi juures kosta. Armastav ema tõttas otsemaid Olümposele. (Seda stseeni kujutab maalil "Jupiter ja Thetis" väga ilmekalt prantsuse kunstnik J. D. Ingres
aegade mälestused. SISSEJUHATUSEKS Tulgu esile muistsed mälestused ammustest unustusse vajunud kallitest aegadest ja sündmustest. Targa kõrva kostavad pajatused möödunud aegdest läbi looduse häälte. Elu on üürike. Rõõm ja mure on kaksikvennad. Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale
. VIKERKAAR – sild elavate ja surnute vahel…kangelaste ja õndsate taeva pääsemise võimalus. Hästi peenike ja terav, halvad selle peale astuda ei saanud. Eestis oli tähendus, et piksekaar joob vett. Eeldati, et hakkab varsti sadama. Kõige puhastavam element on TULI – jaanipäeval üle lõkke hüppamine, jüripäeval aeti loom lõketest mööda, et nad suitsust läbi läheksid. Lõkkeid sama palju kui külas peresid. Sütel kõndimine. TUUL – Taevataadi hingushing.. Tuuleema puhkab tuulepesas või nõialuual. Tuulepesadega puud ei tohi maha raiuda ega nende oksi ära murda (v.a. ravimiseks). Kui tuulepesasid maja lähedal on palju, siis seda maja tuul ei ohusta, aga muud õnnetused võivad seal juhtuda. Tuulepesa võib ka taevasse tekkida triibuna. Enamasti ennustab tugeva tuule tekkimist. Vaigistamistaiad/ Esilekutsumisaiad: vilistamine – esilekutsumine; masti kraabiti küüntega – esilekutsumine;
Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Rahvasuus on harakas tuntud oma vargaloomuse poolest, kes näppab inimeste järelt säravaid asju ja tassib need oma pessa. Seda lähemalt uurides on aga jõutud järeldusele, et tundmatud läikivad esemed muudavad harakad hoopis närviliseks ja kartlikuks. Samuti ei ole harakate pesadest midagi väärtuslikku leitud. Harakas ehk kiitsharakas, ka kiitsakas, harrastab vargust, sest et ta vargast ja vargust salgavast naisterahvast Taevataadi poolt loodud. Teisend laseb haraka põlvneda nõiast. Muiste põletatud nõid ära. Kõik muu muutunud tuhaks, ainult süda mitte. Võetud kadakane vits, löödud südant. Süda lõhkenud, seest lennanud harakas välja. Nii tekkinud esimene harakas maailma. Teise teisendi järele loonud vanapagan haraka. Sakslased peavad harakat nõialinnuks ja lasevad nõidu endid harakateks moondada; nad väidavad, et ta neetud olla, sest et ta Kristuse ristilöömise ajal leinamise asemel kädistanud.
Teiseks pandi Tarapita võõra auks ja terve seltskonna' lõbusaks ajaviiteks kunsttükke tegema. Ta oli kõrgesti koolitatud koer ja mõistis säherdusi vigureid teha, et uued sõbrad endale pisted kõhtu naersid ja Tarapita loojat kütsid, kes teda nii tähtsate annetega oli ehtinud. Kuid tema nimi ei olnud sugugi Jaanusele meelepärane. Tema, kes veel Vahuri juttudest eestlaste vanade jumalate lugu mäletas, pidas seda nime õigusega taevataadi Taara teotamiseks ja päris aru, kes koera sedaviisi oli nimetanud. «Tarapita nimi oli enne Tölp,» seletas Oodo naerdes, «aga et ta nii osav ja tark oli, häbenesime teda nii hüüda ja tahtsime talle õige hiilgava nime panna. Et aga meie oma tarkus ei ulatunud, küsisime kupjalt nõu, ja tema ütles: «Ma mäletan, et talupojad endises ebausus oma peajumalat «Taaraks» kutsusid ja teda praegu veel salaja austavad. Pange Tölbile nüüd
annaabi.ee 
