suitsutuspannil oleva lõhnaaine süütamisega. Kassia, mänd, küpress ja kampripuu arvati omavat elu essentsi või hinge substantsi. Hiinlased kannavad matustel lõhnavaid tõrvikuid, lõhnastavad surnukeha ja kogu matuste aja põletatakse lõhnarohte. (Worwood lk 102, 280) Jaapani sintoistlikes templites hoitakse lõhnavaid küpressipuust tahvleid, millele vajaduse korral saab kirjutada palve ja põletamise käigus edastavad lõhnamolekulid palve taevastele jõududele. (Worwood 62). Jaapanis on tuntud kunst Koh-do, lõhnarohtude tseremoonia, kus inimesed püüavad puutükki nuusutades aru saada, mis taimega on tegu. Jaapani budisttlikel altareil põleb tihti lõhnaaine ehk koh. Suitsutusained esinevad väga mitmel kujul - lõhnatikkude, -rullide, -pallide, -käbidena, pulbristatud segud, mida puistatakse altareil kuuma tuha sisse, lõhnakotikesed, mida kasutatakse riiete, kappide, ruumide lõhnastamiseks
Vanast Testamendist (Ii, 40, 41). Ta ütleb: “Jumal, olles esile toonud Leviatani suure võimu, nimetab teda uhkete kuningaks. Maa peal pole midagi, millega teda võrrelda. Ta on loodud sellisena, et ta ei pea kartma. Ta näeb kõiki kõrgeid asju enda all ja tema on kõigi uhkuse laste kuningas. Aga ta on surelik ja allub kõdunemisele, nagu ka kõik teised maised olendid, ja taevas (kuigi mitte maa peal) peab ta seisma kartuses, ja taevastele seadustele peab ta kuuletuma”. Tlk. 4 Edaspidi tõlgitud sõnaga ‘riik’. Tlk. 5 1 Mo, 1, 26. Tlk. Viimaseks, mis on pimeduse kuningriik.6 Esimese kohta kõlab ütlus, mida on hiljuti palju kuritarvitatud, et tarkust ei omandata mitte raamatuid, vaid inimesi lugedes. Selle tagajärjel meeldib väga neil inimestel, kes enamasti ei suuda anda ühtegi teist tõendit oma tarkusest, näidata, üksteist armutult seljataga hukka mõistes, mida nad arvavad olevat inimestest välja lugenud.
kõht kala koletu ning seda jätkamas saba delfiini.206 Sellele Scyllale on külge liidetud vähemalt metsikud loomad, hirmuäratavad ja kiired, kuid millistest koletistest on nood moodustanud tarkuse? (10) Inimese suurim kunst on voorus ise; sellega ühendatakse kõlbmatu ja lõtv liha, mis on osav ainult toitu vastu võtma, nagu ütleb Poseidonios. Too jumalik voorus kaob libedusse ja tema kõrgemaile, auväärseile ja taevastele osadele põimitakse külge loid ja jõuetu lojus. Too teine rahu ei anna küll ise hingele midagi juurde, kuid ta eemaldab takistused; nauding aga lagundab ja nõrgestab igasuguse jõu. Kust leida nii mittesobivat kehade ühendust? Kõige tugevamale asjale lisatakse kõige jõuetum, kõige tõsisemale vähe tõsine, kõige pühamale verepilastuseni ohjeldamatu. (11) "Kuidas siis," öeldakse, "kui voorusele ei kujune takistuseks hea tervis ja rahu ja valude puudumine, kas sa neid siis ei taotle
küsimustele erinevad ka vastajate lähenemisviisi, maailmavaatelise hoiaku, akadeemilise ettevalmistuse, eruditsiooni laiuse ja sügavuse, analüüsi ja esituse stiili jms poolest. Filosoofe reeglina ei rahulda kord juba antud vastused kõige olulisematele küsimustele; vaevalt et tänapäeval enamikku inimestest rahuldavad keskaja tarkade seletused maailmast ja jumalast, elu mõttest, inimese võimalustest maises elus. Millele siis võime tänapäeval rohkem loota kas taevastele jõududele, teadlaste ja inseneride loomingule või poliitikute riigimehelikkusele? Või saatusele? Parimal viisil elatud elule siinpoolsuses või paradiisile teispoolsuses? Filosoof on inimene tarkuse otsingul (J. Maritain). Inimtunnetuse maakaardil asub filosoofia humanitaaria vöötmes. Humanitaaria üks erinevus täppisteadustest on selles, et reeglina kujuneb siin mõiste tähendus, s.o ka määratlus, definitsioon, uurimistöö tulemusena;
usumfructum habere uidemur; utique tamen, etiamsi non sit religiosum, pro religioso habetur. Item quod in prouinciis non ex auctoritate populi Romani consecratum est, proprie sacrum non est, tamen pro sacro habetur. (7) Sanctae quoque res, uelut muri et portae, quodam modo diuini iuris sunt. (8) (Jumaliku õiguse asjad on need, mis on sakraalsed ja religioossed10. Sakraalsed on pühitsetud taevastele jumalatele (jumalatele ülal); religioossed on jäetud maa-alustele jumalatele11. Aga sakraalseks peetakse sellist maatükki, mis on pühaks kuulutatud Rooma rahva käsul ja volitusel (rahvakoosolekul), näiteks selle kohta vastu võetud seadusega või Senati otsusega. Religioosseks teeme omaenda tahtega, mattes surnu meile kuuluvasse kohta, kui ainult selle surnu matus on meie korraldada (meid puudutab, kohustab). Kuid provintsides
annaabi.ee 
