karma ja sansaara kütkeist ja on määratud lõpututele taassündidele. On huvitav ka see, et hindude kõige vanemates pühatekstides, veedades ei ole ühtegi vihjet transmigratsioonile ega karmale. Veedades leidub palju viiteid hoopis ainukordsele maisele elule, millele järgneb inimese hinge igavikuline eksistents mittemateriaalsel tasandil. Rig-Veda (Vedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud ja neid on neli) Rig-Veda sisaldab otseseid vihjeid taevariigile. Sealt võib lugeda, et taevatee on kardetav ning usklikel tuleb enne sinna saamist seista silmitsi paljude ohtudega nagu näiteks deemonitega, kes on valims neid kõrvaldama, kui nad peaksid õigelt teelt kõtvale kalduma. Rig-Veda järgi on taevas tasu niisuguste vooruste eest nagu range lihtsus, ohvrimeelsus ja andide andmine preestrile. Taevas veedetakse aega laulu ning flöödimängu saatel. Taevas on ka soovilehmad, kes täidavad kõik hingede soovid. Kohutmõistja ja surnute kuningas on
piirkonnas. peapiiskop ehk metropoliiti: neil oli kirikut ja usku puudutavates küsimustes teistest suurem sõnaõigus. Kirik: Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon. katoliiklik kirik: kirik, mis hõlmas kogu kristlaskonda diötsees: piiskopkond sinod: kristlik kirikukogu askees: usklike, eriti munkade ja eremiitide rõhutatult kasin ja karm eluviis, millega taheti vabaneda maise elu kiusatustest ja jõuda lähemale Jumalale ning taevariigile. Sõdurkeisrid:madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikudm, kes valiti oma sõdurite poolt keisriks. Hunnid: Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. Germaanlased: Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. läänisüsteem- kuningad ja kõrgemad aadlikud andsid maid madalamatele aadlikele, lubades neid sõjaliselt kaitsta. 13. Millega jäädvustasid end ajalukku
Paljudes kirikutes demonstreeriti usklikele imettegevaid pühakusäilmeid, mitmel pool Eestis tekkis palverännakukohti, kuhu koguneti oma haigustele ja hingehä - dadele leevendust saama. Ja usk tegi imesid. Enamikule eestlastest olid taolised asjad ja elamused tollal siiski veel võõrastavad ja halvakspandavad. Mõelgem või sõnale sant, mis on eesti keelde tulnud ladina keelest: sankt = püha. Kirik suhtus halastuse ja hoolitsusega vigastesse ja viletsatesse, keda usuti taevariigile lähemal seisvat. Kirikukoguduste arvel peeti ülal seeke - hospidale ja vaestemaju. Eksistentsialistlikule muinasusundile oli säärane filantroopia võõras. Ametlike kirikuvõimude saamatust usutõdede levitamisel kompenseerisid osaliselt munga- ja nunnaordud, kes rajasid siin oma kloostreid, liikusid lihtrahva hulgas, abistades neid kõikvõimalike taudide ja muude hädade puhul. Eestis tegutsesid tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud
igavese õigusena (ius aeterna). Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile aga kumbki neist (ei ius civile ega ius gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 2.4. Õigus kui rahukorraldus Augustinuse õpetus. Õigust määratletakse vaadete ja seisukohtade järgi, mida esitab kirikujuht ja katoliikluse isa Aurelius Augustinus ( 354-430) rahukorraldusena armastusühiskonnas. Meie maine elukorraldus peaks vastama Taevariigile. Õigus oma senises tähtsuses väheneb ning asendub armastusega. Kujutab inimkonna ajalugu kahe võitleva riigina: Civitas Dei ja Civitas Terrena. Seadus, mis ei põhine õiglusele, ei ole kehtiv õigus. Seadus peab tuginema õiglusele, mis on vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet. Augustinuse ajal toimus oluline muutus õiguse mõistes kirik ja riik hakkasid lähenema. 2.5. Õigus kui jumaliku maailmakorralduse osa
kujunemisele kaasa ka inimeste orjalik leppimine oma isandate või jumalate oletatavate eelistustega. Mill ütleb, et inimeste ehe ja siiras orjalikkus pani neid minevikus nõidu põletama. Nõiad ja ketserid kaitsesid tegelikult vabadust. Religioonist Oluline on vaimuliku ja ilmaliku võimu lahusus, sest siis pole ühtedes kätes inimese südametunnistuse suunamine ja ajalike asjade kontroll. Religioon on kõige tugevam kõlbeliste normide kujundaja. Lootust taevariigile ja hirmu põrgu ees peab Mill voorusliku elu motivatsiooniks. Kristlikule moraalile võlgneb ühiskond palju, kuid see on ühekülgne ja ebatäielik. Siiski kristluse rolli ei tasu üle hinnata, sest tänapäeva moraal ühiskondlikest kohustustest on pärit kreeklastelt ja roomlastelt ning ka Kristuse enda sõnad sisaldavad vaid üht osa tõest. Kristlik moraal on hea vaid koos ilmaliku moraaliga, muidu tekib madal ja orjalik vaimulaad.
annaabi.ee 
