ürgelemendid Su (õhujumal) ning Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nendest omakorda (loomulikul teel) tekkisid taevas (Nut) ja maa (Geb). Nuti ja Gebi lapsed: Osiris, Seth, Isis ja Neftis (Nephthys). Hiljem samastus Atumiga Ra (Atum-Ra). Taevas ja maa Jumalanna Nuti keha moodustab taevavõlvi. Päike ja tähed järgivad oma igapäevasel teekonnal tema kehakumerusi. Õhujumal Su hoiab Nuti oma kätel, aidates tal nõnda kõrgel maailma kohal püsida. Su hoiab taevajumalannat lahus maajumala Gebist, kellega Nutil on neli last. Ürgookean Nu ähvardab ühel päeval kogu maailma endasse neelata. Niiluse ühtaegu õnnistav ja ohtlik läte on üks neist kohtadest, kus ta ennast ilmutab. Päikese teekond Igal õhtul päike kaob, et sooritada kummaline ja ohtlik reis. Egiptlaste meelest ei saanud kunagi selles kindel olla, kas järgmisel päeval päike tõuseb ja sellepärast tervitasid nad igal hommikul päikesetõusu suure kergendustundega.
kujuks. Tema austamine levis koos Serapise kultusega enamikku Vahemeremaadest, ulatus Rooma provintsidesse Gallia'sse, Hispania'sse ja Britannia'sse ning Reini ja Doonau aladele, mille keskne osa oli Pannoia (Ungari). 2.saj eKr jõudis Isise kultus Rooma ja jäi seal senati vastuseisust hoolimata (tehti mitu korda korraldus pühamud hävitada) püsima 5. sajandini pKr. Caligula ja Caracalla ajal ehitati mitmeid templeid. Teda ülistati rohkeis hümnides kui kõiksuse- ja taevajumalannat, kultuurihüvede andjat, saatusevalitsejat, aitajat hädas, samastati Demeteriga. Isise templites elavatele naispreestritele omistati erilised võimed nad oskasid unenägusid seletada, kontrollida juukseid punudes ilmaolusi ning olid hinnatud ämmaemandad. Egiptuse päritolu jumalanna Isise kummardamine oli Roomas populaarne tavalise rahva ja eeskätt naiste hulgas. Isise kultus oli müsteeriumiusund vaiksete hardushetkedega. Kultuses
lõvikuju. Joonis 10. Luxori templi sfinksid 11 Kokkuvõte Käsitledes Vana-Egiptuse kultuuri ja religiooni sain teada palju uusi ja põnevaid asju selle kultuuri kohta. Tean peamisi jumalaid, nagu päikesejumal Ra, taevajumal Horost, viljakuse jumalat ja surnute valitsejat Osirist, maajumalat Gebi, taevajumalannat Nuti jt. Jumalate auks ehitasid nad võimsaid templeid, mis on ka tänapäevani säilinud. Sain teada, et Egiptlaste jaoks olid loomad väga pühad, eriti kolm - sõnnikumardikas skarabeus, härg Apis ja püha Kass. Religiooni juures sain ka veel teada, et egiptlastel oli suur usk surmajärgsesse ellu. Tean nüüd, et religioon oli neile väga tähtis ning see oli ka minu jaoks väga huvitav. Nende kiri oli väga keerukas ja mina väga imetlen neid, kes tol ajal selle kirja õppimisega
moraaliküsimustele, vaid hakati ülistama luules valitsejat ning keskenduti meelelahutusele. Teatrites eelistati argielulisi komöödiaid klassikalise ajajärgu sügavamõtteliste ja kodanikke kasvatavate tragöödiate asemel. b) Religioon: Kreeklased hakkasid hellenistlikes riikides oma jumalate kõrval kummardama ka paljusid idamaised jumalaid. Uutest jumalatest austati enim Egiptuse Isist, keda kummardati kui kõiksuse- ja taevajumalannat ning saatusevalitsejat. Isise kultus levis kõigisse Vahemeremaadesse ja hiljem ka paljudesse Rooma provintsidesse. c) Teadus: Kasvavad teadmised tõid enesega kaasa erinevate teadusharude eraldumise filosoofia raamidest. Hellenistlikest teadlastest kuulsaimad olid matemaatik Eukleides (4.saj eKr; sõnastas ja tõestas geomeetria põhialused); füüsik ja leiutaja Archimedes (3.saj ekr; konstrueeris sõjatehnilisi seadmeid, leiutas
moraaliküsimustele, vaid hakati ülistama luules valitsejat ning keskenduti meelelahutusele. Teatrites eelistati argielulisi komöödiaid klassikalise ajajärgu sügavamõtteliste ja kodanikke kasvatavate tragöödiate asemel. b) Religioon: Kreeklased hakkasid hellenistlikes riikides oma jumalate kõrval kummardama ka paljusid idamaised jumalaid. Uutest jumalatest austati enim Egiptuse Isist, keda kummardati kui kõiksuse- ja taevajumalannat ning saatusevalitsejat. Isise kultus levis kõigisse Vahemeremaadesse ja hiljem ka paljudesse Rooma provintsidesse. c) Teadus: Kasvavad teadmised tõid enesega kaasa erinevate teadusharude eraldumise filosoofia raamidest. Hellenistlikest teadlastest kuulsaimad olid matemaatik Eukleides (4.saj eKr; sõnastas ja tõestas geomeetria põhialused); füüsik ja leiutaja Archimedes (3.saj ekr; konstrueeris sõjatehnilisi seadmeid, leiutas
Amon Teeba jumaliku triaadi. Amonil oli oma enneaad, nagu Heliopolise Aton- Ral. Selle enneaadi koosseis oli samasugune, nagu Heliopolise oma, aga nende jumalate seas oli veel jumalanna Hathor ja jumal Horos. See oli Suur Karnaki pesedt. teda kas naisena või lehmana. Kuid maad nad ei pidanud naisprintsiibiks (nagu näiteks slaavlased "emake maa", ja üldse teistes paganlikes mütoloogias prevaleerib ettekujutus maa-emast), vaid meheks. Taevajumalannat nimetati egiptuse keeli Nutiks, ja maajumalat Gebiks. Nagu Mesopotaamias, Vana Kreekas, Vana Hiinas jne., nii tunti ka Egiptuses müüti, mille järgi universum oli alguses, kui taevas ja maa ei olnud veel eraldunud, kaootilises seisukorras. Siis aga astus nende vahele õhujumal Shu. Egiptuse vanimate mütoloogiliste vaadete järgi on kõik teised jumalad taeva ja maa, Nuti ja Gebi lapsed. Taeva ja maa kõrval austati ka märja ürgkaose (Nunit). Et Egiptuses oli ainult üks
annaabi.ee 
