Delfiin Eriidanus lad Eridanus Suur täht kuju taevaekvaatorist lõuna pool Eestis nähtav sügisõhtuti ja kevadhommikuti. Eriidanus Hobu lad Equuleus Taevaekvaatoriga piirnev väike, silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju. Eestis nähtav sügisõhtuti ja kevadhommikuti. Hobu Hunt lad Lupus Silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju taeva lõunapoolkeral. Eestis osaliselt nähtav kevadõhtuti. Hunt Hüdra lad Hydra Tähtkuju ekvaatori vöö all Hõlmab veeradi taevaekvaatori pikkusest Hüdra Jänes lad Lepus Silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju taevaekvaatori all Eestis nähtav horisondi lähedal talveöösiti. Jänes Jäär lad Aries Zodiaaki kuuluv tähtkuju taeva põhjapoolkeral Eestis nähtav talveõhtuti Jäär Kaalud lad Libra Zodiaaki kuuluv tähtkuju taeva lõunapoolkeral taevaekvaatori vöös Eestis nähtav kevadõhtuti Kaalud Kaksikud lad Gemini Zodiaaki kuuluv tähtkuju taeva põhjapoolkeral Eestis nähtav talveöödel Kaksikud Kalad
· Asub taevaekvaatoril · Eestis nähtav kevadöödel Kaalud · Asub taeva lõunapoolkeral · Eestis nähtav kevadöödel Skorpion · Asub taeva lõunapoolkeral · Eestis nähtav lõunahorisondil suveöiti Ambur · Asub taeva lõunapoolkeral · Eestis nähtav hilissuvel Kaljukits · Asub taeva lõunapoolkeral · Eestis nähtav sügisöödel Veevalaja · Asub taevaekvaatori lõunaküljel · Eestis nähtav sügispoolaastal Kalad · Asub taevaekvaatoril · Eestis nähtav sügisöödel Täname tähelepanu eest ! Kasutatud materjal · et.wikipedia.org · www.google.ee · www.annaabi.com
Rahvusvahelise Astronoomialiidu 1922.ja 1928.a konventsiooni järgi eraldavad tähtkujusid üksteisest käänderingide ja taevaparalleelide lõigud;moodustub 88 neli-või enam enamnurkset tähtkuju,mis katavad tähistaeva täielikult.Palju tähtkujud kannavad ladinakeelseid nimesid,kasutatakse ka nende kolmetähelisi lühendeid(näiteks Suure Peni tähtkuju ladina keelne nimi on Canis Majoris ja selle lühend CMa).Tähtkujude asend ekliptika ja Linnutee suhtes on püsiv,kuid taevapooluste ja taevaekvaatori suhtes see muutub. Vanaaja astronoomidele tähendasid tähtkujud eelkõige igipüsivaid verstaposte taevas,mille suhtes võis jälgida Kuu ja planeetide liikumist.Mõõtmistäpsuse kasvamisel osutus see koordinaatsüsteem ebapiisavaks ja juba II saijandil enne meie aja arvamist võttis Hipparchos kasutusele numbrilised taevakoordinaadid.Tähtkujud aga onjäänud. Silmapaistvamad tähtkujud kujunesid hilispaleoliitikumis,nende nimikujunditega ühenduses tekkisid astraalmüüdid.17
Maakera pöörlemistelg moodustab tiirlemistasandiga 23,4° nurga, kusjuures Maa pöörlemistelje orientatsioon ruumis ei muutu – see on põhjus miks Maal vahelduvad aastaajad. 7.2. EKLIPTIKA. AASTAAJAD Ekliptika ehk päevatee on Päikese näiv teekond taevas. Ekliptika on kujutletav ringjoon taevasfääril, mida mööda Päike näivalt oma aastateekonnal kulgeb. See on Maa tiirlemine ümber Päikese, mis põhjustab Päikese asukoha näivat muutumist taevas. Ekliptika asub taevaekvaatori suhtes 23°27′ nurga all. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse võrdpäevsuspunktideks punktideks. Eristatakse kevad- ja sügispunkti. Kevad- ja sügispunktis olles on päev (valge aeg) ja öö (pime aeg) täpselt ühesuguse pikkusega. Ekliptika ja taevaekvaatori vahelise, umbes 23,4°, nurga tõttu muutub aasta jooksul Päikese teekonna kõrgus taevaekvaatori suhtes (maapinna kaugus Päikesest), see põhjustab omakorda
Et Maa tiirleb mööda oma orbiiti ümber Päikesse, siis Päike liigub näiliselt kinnistähtede suhtes ida poole ning selleks, et Päike jõuaks tagasi vaatleja taevameridiaanile, peab Maa tegema pisut rohkem kui ühe täispöörde. (Taevameridiaan on taevasfääri suurringjoon, mis läbib maailma põhjapooluse ja vaatleja seniidi; Päike ületab taevameridiaani tõelisel keskpäeval.) Ent Maa liikumine orbiidil ei ole ühtlane ning tiirlemisorbiidi tasand on taevaekvaatori suhtes 23,12 ° võrra kaldu. Seetõttu ei ole Päikese liikumine kinnistähtede suhtes ida poole ühtlane ning tõelise päikeseööpäeva kestus oleneb aastaajast, kuid päikeseööpäev on täheööpäevast nelja minuti võrra pikem. Tõeline päikeseaeg, mida saab mõõta päikesekellaga, ei kulge ühtlase kiirusega. Seetõttu on keskmise päikeseaja põhjal kasutusele võetud keskmine päikeseööpäev, mis võrdub tegeliku päikeseööpäeva aastakeskmisega.
taevaekvaatoriga) järgmiseni. Nii nagu ööpäevgi, pole ka aastad ühesuguse pikkusega, kuid ka sellest saadakse üle lisapäevade lisamisega kalendrisse teatud ajavahemike tagant. Ekliptika ehk päevatee on Päikese näiv teekond taevas. Ekliptika on kujutletav ringjoon taevasfääril, mida mööda Päike näivalt oma aastateekonnal kulgeb. Tegelikult on see Maa tiirlemine ümber Päikese, mis põhjustab Päikese asukoha näivat muutumist taevas. Ekliptika asub taevaekvaatori suhtes 23°27′ nurga all. Kui ekliptika on taevaekvaatori kohal käib Päike kõrgelt ja vastaval poolkeral on suvi ning vastaspoolkeral talv. Kui ekliptika on taevaekvaatori all käib Päike madalalt – poolusel ning pöörijoonest kõrgemal/madalamal ei paista Päike polaaröö jooksul üldse ning vastaval poolkeral on talv ja vastaspoolkeral suvi – see tähendab, et vastaspoolusel polaarpäev, mille jooksul päike ei looju päevade viisi (poolusel sisuliselt pool aastat).
toimuvat. Taeva põhjapoolus asub Eestis ülalpool horisonti, kuid taeva lõunapoolust me siit vaadata ei saa see asub ööpäevaringselt allpool meie horisonti. Pikendame Maa ekvaatori tasandit igas suunas kuni lõikumiseni taevaskeraga. Lõikejoon moodustab taevas kujuteldava ringjoone, mida nimetatakse taevaekvaatoriks. Seega Maa ekvaatori projektsiooni taevaskeral nimetatakse taevaekvaatoriks. Ringjoone sisse jäävat tasandit nimetatakse taevaekvaatori tasandiks. Taevaekvaatori tasand on 90º nurga all ehk risti maailmateljega. Päike näib aastaga läbivat taevasfääril 13 tähtkuju, tehes sellega ringi taevasfäärile peale seda näivat teed nimetatakse ekliptikaks Ekliptika on kujuteldav joon taevasfääril, mida mööda toimub Päikese aastane liikumine. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse võrdpäevsuspunktideks kevadise võrdpäevsuspunkt ehk kevadpunkt on Kalade tähtkujus, selles punktis asub Päike
Taeva pohjapoolus asub Eestis ulalpool horisonti, kuid taeva lounapoolust me siit vaadata ei saa see asub oopaevaringselt allpool meie horisonti. Pikendame Maa ekvaatori tasandit igas suunas kuni loikumiseni taevaskeraga. Loikejoon moodustab taevas kujuteldava ringjoone, mida nimetatakse taevaekvaatoriks. Seega Maa ekvaatori projektsiooni taevaskeral nimetatakse taevaekvaatoriks. Ringjoone sisse jaavat tasandit nimetatakse taevaekvaatori tasandiks. Taevaekvaatori tasand on 90 nurga all ehk risti maailmateljega. Taevasfaari mudeliks voib olla taevagloobus. Taevaskera põhipunktid ja jooned. 8. Maa pöörlemise ja tiirlemise geograafiline tähtsus. Maa on pidevas liikumises. Kõik liikumised toimuvad üheaegselt ja geograafiliste protsesside seisukohalt on neist tähtsamad: *Maa pöörlemine ümber oma telje.*Maa tiirlemine ümber Päikese.*Maa liikumine koos Päikesega Galaktikas. Ajavahemikku Päikese kahe
Vaatleja geograafiline meridiaan on suurring joonise tasandil. Maa ekvaatoritasand on teljega risti ja lõikumisel maakera pinnaga annab ekvaatoriringi qq'.Vaatleja asukohas O puudutab Maa pinda loodjoonega risti asuv horisonditasand, kuhu on projekteeritud meridiaan N-S,samuti ida-lääne suund E(Ost)-W. Vaatleja asukohast taevasfäärini tõmmatud Maa teljega paralleelne sirge O-PN annab universumi te1je, Maa ekvaatoritasandiga paralleelne tasand annab lõikumisel taevasfääriga taevaekvaatori ringi QQ'. Kui ühendada kolm maailmaruumis olevat taevakeha S1', S2' ja S3' vaatleja asukohaga, siis nende sirgete lõikumine taevasfääriga annab taevakehade asukohad S1 , S2 ja S3 taevasfääril. Joonisel on nooltega näidatud Maa pöörlemissuund 4 (läänest itta) ja sellele vastupidine taevasfääri pöörlemissuund (idast läände). Edaspidi vaatlemegi Maad paigalseisvana ja taevasfääri