seal leidub üle 2000 kartuli liigi Marinera on tuntud tants Ajalugu Peruu oli hispaania impeeriumi võimu all(seal leidus kulda ja hõbedat) Iseseisvumine oli 28 .07.1821 Esimeseks presidendiks sai Manuel Pardo, ta oli edukas sõjas Hispaania vastu 1879 aastal toimus Boliivia ja Peruu vaheline sõda, Peruu kaotas ning pidi loobuma oma aladest: Tarapacá, Arica, Tacna. Inimtegevus Peamised majandustegevused on põllumajandus, kalandus, kaevandamine ja tektstiiltööstus. Peruu majandus põhineb hõbeda , vase, tsingi ja tina kaevandamisel. Kasvatatakse ka roosuhkrut, puuvilla, kohvi ning nisu. Elatustalupidamise aluseks on mais ja kartul,mida kasvatatakse peamiselt mägedes. Seal rannikuäärne kalapüük(Peruu on kalade suurtootja). Peruu osaleb rahvusvahelises lepingus APECis(Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna
Pindala: 1 285 220 km² Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009) Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN) Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu ühtegi piirkonda. Looduslikud tingimused Kliima: varieerub troopilisest idas kuni kuiva kõrbeni lääneosas, Andides mõõdukalt jäine Maastik: läänes rannikutasandik, Andides kõrge ja järsk ebaühtlane pinnas, idaosas Amazonase nõo madalik Madalaim punkt: Vaikne ookean 0 m Kõrgeim punkt: Nevado Huascaran 6,768 m Rannikujoon: 2,414 km
Tavalist kasvu inimesed on vihmametsa elama asunud üpris hiljuti, kuid sellegi poolest elab vihmametsades vähe inimesi. Vihmametsades elavad inimesed on rajanud oma külad jõgede või rannikude äärde, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Linnad pindala rahvaarv Asukoht Arequipa 63 km² 860 000 Misti vulkaani jalamil Iquitos - 400 000 Amazonase jõe ääres Lima 804.3 km² 7 819 000 Peruu lääneosas Tacna - - Peruu lõunaosas Peruu majandus Maavaradest leidub vase-. Plii-, tsingi-, molübdeeni- ja rauamaaki, samuti hõbedat, kulda, naftat ning fosfriiti. Tööstusharudest on olulisemad värviliste metallida ning rauamaagi tootmine, keemia-ning masinatööstus, samuti ka kalatööstus. Peruu on suurimaid põllumajandussaaduste eksportijaid Ladina-Ameerikas. Kõige tähtsamad ekspordiartiklid on kohviuba, suhkur, puuvill ja kakaouba. Oluline on ka
Maavärin oli kõrge 8 magnituudine, kuid hukkunute arv ei küündinud õnneks üle kahe. Kahjud olid ka minimaalsed, umbes 3 miljonit dollarit. 23 juunil 2001 leidis aset 8,4 magituudiline maavärin lõuna Peruus. Sellise võimsa maavärina kohta hukkunuid palju ei olnud, oli 138 surnut ja vigastatuid oli üle 2600 inimese. Kuid purustused olid suured , 17510 elamut oli hävinud ning 35549 kodu oli kahjustatud Arequipa-Camana-Tacna vahelisel alal. Arequipa linnas said kannatada paljud kesklinna mälestised, linna katedraalilt kukkus alla üks torn. Tacnas said aga kannatada enam kui pooled hooned, mõnes väiksemas asulas aga üle kolmveerandi elamutest. Maavärinat oli tunda ka Tsiilis ning Boliivias. Maavärinast tekkis ka tsunami ning mõndades kohtades võis see olla kuni seitsme meetri pikkune. 2002 aasta 3.novembril USA põhjaosariiki Alaskat raputas 7,9magnituudiline
. 90 22'335 17'CoI: SierraAw l, mountams 77 23'OO'N 99'OOW Tabre. Iran 96 38'OS'N 46"lS'E Transcaucasia, regIon 85 42' OO'N '5' 00'[ Verde, nver 77 16"OO'N 98' OOW WIndsor, Canada. .. 74 ' 2' 18'N 83'Oll SierraLeone, country 90 9'OO'N 12' OOW Tacna, Peru 78 18'0 2'5 70' ISW Transylvanian Alps, Verkhoyansk Range, Wmdward Is" Islands. .. 45 I" OO' N 61'00'1 Sierra Madre de Cbepas
annaabi.ee 
