Koormise 5 mass M Kuuli mass m Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. R1 asendis Kaugus peegli ja valguslaigu vahel s Valguslaigu maksimaalne kõrvalekalle a Maksimaalne pöördenurk 0 n täisvõnke aeg esimeses asendis t1 Võnkeperiood 1. asendis T1 Tabamispunkti kaugus l pöörlemisteljest Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 2. R2 asendis n täisvõnke aeg 2. asendis t2 Võnkeperiood 2. asendis T2 Kuuli kiirus v
Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis -ühik viga Koormise 5 mass M Kuuli mass m Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. asendis Kaugus peegli ja s valguslaigu vahel Valguslaiggu maksimaalne a kõrvalekalle Maksimaalne pöördenurk n täisvõngete aeg 1. asendis Võnkeperiood 1. asendis Tabamispunkti kaugus l pöörlemisteljest Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 2. asendis n täisvõngete aeg 2. asendis Võnkeperiood 2. asendis Kuuli kiirus v Arvutused Määramatused: 1. Koormise 5 mass 2. Kuuli mass 3. Mõõdulindiga mõõtmisel 4. Valguslaigu maksimaalne kõrvalekalle 5. Maksimaalne pöördenurk 6. Stopperiga mõõtmisel 7. Võnkeperiood 8. Kiirus
Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. asendis. R1 8,5 cm 0,085 m 4,93 x 10-3 m Maksimaalne pöördenurk 0 20o-2o=18o rad 0,0499 rad n täisvõnke aeg esimeses asendis t1 28,710 s 0,06667 s Võnkeperiood esimeses asendis T1 4,10143 s 0,00952 s Tabamispunkti kaugus pöörlemisteljest l 11,5 cm 0,115 m 4,93 x 10-3 m Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 2. asendis R2 4,3 cm 0,043 m 4,93 x 10-3 m n täisvõnke aeg 2. asendis t2 20,080 s 0,06667 s Võnkeperiood 2. asendis T2 2,86857 s 0,00952 s
Õhurõhu mõju kuuli lennutrajektoorile võib jätta arvesse võtmata. Küll aga tuleb seda arvestada miinipildujatest ja haubitsatest laskmise korral. Temperatuurimuutused mõjutavad otseselt püssirohu põlemise temperatuuri. Pakasega püssirohu põlemise temperatuur langeb, seega väheneb püssirohugaaside surve ja kuuli algkiirus, mistõttu kuuli lennutrajektoor on madalam ning tabamused jäävad pisut allapoole eeldatavat tabamispunkti. Temperatuuri tõustes suureneb nii püssirohugaaside surve kui ka kuuli algkiirus ning kuuli lennutrajektoor on kõrgem ja tabamused on pisut kõrgemal eeldatavast tabamispunktist. Õhuniiskuse mõju võib jätta arvestamata. Vihm mõjutab kuuli lennutrajektoori pikema distantsi puhul, surudes kuuli paar cm allapoole.
ajavahemiku kestel, mil pall asub reketil. Kuna pall on võrgu kindlaks ületamiseks suunatud veidi alt üles, on löögisuunaga risti olev reket maapinna suhtes õige vähe kaldu. Lameda löögi puhul on palli lennujoon ühtlaselt lame, põrkenurk peaaegu võrdne langemisnurgaga, pärast põrget pall kiirust palju ei kaota. Kaetud löögi puhul keerleb palli ülemine pool ette lennu suunas, reket liigub pallile vastu alt üles. Enne tabamispunkti langeb reketi ots tabamispunktist madalamale, misjärel kiire ette-üles liigutusega sooritatakse löök. Oluline on siin see, et reketi ja palli kontaktis olemise aegu jääb reket maapinnaga risti. Mida rohkem reket alt ülesse liigub, seda tugevamini kaetud, rohkemate keerdudega on löök. Kaetud löögi lennujoon on kumer, palli lend lameda löögiga võrreldes veidi aeglasem ja lennujoon lühem. Pall põrkab ülesse kiiresti ja võrdlemisi kaugele
Madal lendpall on üks raskemaid võrgutsoonis sooritatavaid lööke. Mängija peab lööma palli väga madalalt ja väga lähedalt võrgule ning üritama samas võrgust üle lüüa. Kõrge lendpall kujutab endast pigem rohkemat kui lihtsalt palli löömist kõrgemast punktist. See on kaitselöök, kuid saab muuta ründelöögiks lüües palli tugevalt, terava nurga all ja joonte lähedusse. Stopp-volle on kombinatsioon stopist ja vollest. Reket liigub tabamispunkti suunas aeglaselt ning reketipea on kokkupõrke hetkel kergelt avatud asendis. (Miguel Crespo, Dave Miley 1998: 78) Rabak Rabaku löömse liigutus on väga sarnane serviliigutusele. Rabakut lüües ei ole mängijal kontrolli palli lennutrajektoori üle ning seetõttu peab ta leidma palli löömiseks parima positsiooni. Ajastamine on seetõttu kriitilise tähtsusega. Sel põhjusel lüüakse rabakut pooliku serviliigutusega,
barjääri paksus moodustab 25...30% elektroodide vahekaugusest. Edasisel barjääri paksuse suurenemisel hakkavad lahendused arenema mööda barjääri pinda ja elektriline tugevus enam ei suurene. 46. Õli-barjäärisolatsioon osalahenduste toime Joonis 3.12 Trafo mähise õli-barjäär isolatsiooni osalahendus · Osalahendused õlivahemikus põhjustab barjääri pinnal suure välja ebaühtluse. Seetõttu võivad ümber kaare tabamispunkti barjääris tekkida roomelahendused. · Roomelahendus areneb nii barjääri pinnal kui ka barjääri pindmistes kihtides. · Roomelahendus lagundab õli ja tekitab gaase. · Üksik roomelahendus tekitab paberbarjääri sisse gaasitühikuid nn "valgeid jälgi" · Korduvad roomelahendused tekitavad barjääri barjääri sees juhtivad söestunud roomejälgi nn "musti jälgi" 47. Paber-õliisolatsioon algosalahendused ja kriitilised osalahendused
Rinnakuju – umbes 300 mm kõrge ning 500 mm lai. Eeltoodud sihtmärkide mõõtmed võivad erinevates üksustes erineda, kuna need võivad olla muretsetud erinevatelt tarnijatelt. Kinnistage küsimustega. Sihtimine eemale horisontaal- ja vertikaalsuunas Selgitage ja näidake: kui tabamused lähevad soovitud tabamispunktist mööda ja on teada, kui palju, siis saab viga korrigeerida, kui uueks sihtimispunktiks valida tabamispunkti peegeldus ning peegelduspunktiks võtta soovitav tabamispunkt. Näide: kui tabamused lähevad 100 mm üles ja 150 mm paremale, siis tuleb sihtimispunkt valida soovitavast tabamispunktist 100 mm alla ja 150 mm vasakule. Kinnistage küsimustega. Sihtimispunkti valik sõltuvalt tuulest Selgitage: Tuule mõju lendavale kuulile on alljärgnev. Kuuli lendu mõjutab laskesuunaga risti puhuv tuul juhul, kui lastakse kaugemale kui 100 meetrit
gemal eeldatavast tabamispunktist. tuuri. Pakasega püssirohu põlemise temperatuur langeb, seega väheneb Õhuniiskuse mõju võib jätta arvesta- püssirohugaaside surve ja kuuli algkii- mata. Vihm mõjutab kuuli lennutra- rus, mistõttu kuuli lennutrajektoor on jektoori pikema distantsi puhul, suru- madalam ning tabamused jäävad pisut des kuuli paar sentimeetrit allapoole. allapoole eeldatavat tabamispunkti. Laskeasendid Heade lasketulemuste saavutamiseks Kui laskja on vasakukäeline või kui tal tuleb tähelepanu pöörata laskeasen- on probleeme parema silma nägemis- dile. Laskeasendis peab sõdur hoidma teravusega, siis saab lasta relvast ka va- relva võimalikult kindlalt ja liikuma- sakult õlalt. Suurt osa nüüdisaegseid tult. Sestap peab asend olema niisu- tulirelvi saab ühtviisi mugavalt kasu-
annaabi.ee 
