Puulõhkumistalgutest alates Orge juures, hakkasid Sessi ja Jull salaja kohtamas käima(postiljon). Isa oli mitmel pool tööd saanud ja ka Luisi elas nüüd Lahepäral. Luisi ütles, et tüdrukud kasvavad kiiremini suureks. XVII (198-210) Jull ja Sessi jäid Kristiinele vahele kuid ühel õhtul Konnamättale minnes kukkus Jull vette, jäi haigeks ja Sessi hakkas teda jälle iga päev vaatamas käima. Kui Jul paranes, läks ta Kristiine juurde. Kristiine palus Taavist mitte midagi rääkida. XVIII (210-223) Taavi sai hulk paaditööd ning kuna Julli polnud, läks ta isaga Vallamaja juurde. Tagasi tuldi lehmaga. Jull jättis Jaaguõue rahvaga hüvasti, läks mootorlaeva, kuid pöördus räimepaadiga tagasi maale, süda rõõmus.
,,Ristideta hauad" I osa Arved Viirlaid Meie vanematele ja kõigile, Kes on uskunud inimsusse, Õiglusse ja vabadusse, seistes Kindlalt oma ideaalide eest. 1. Imelikul kombel ei tundnud Linda sel korral poja tulekust rõõmu. Nähes teda elusana ja tervena, tulvasid silmad küll rõõmupisaraist, aga kui pea ei võinud need muutuda valupisaraiks, sest hingele lasus kohe surutis: mis Taavist nüüd saab? 2. ,,Oleksime olnud õhtul kodus," täiendas ema. ,, Aga see polnud meie käes. Nüüd on jälle aeg, kus meie endi käes pole midagi." 3. ,,Sul, taat näib olevat kindel tunne, kui oma maalapp jalge all. Ära peta ennast ega mind. Pole see maalapp siin kuigi kindel ega ole venelaste ees ka oma tegude pärast mingit vabandust. Kui meid rindel nii armetult segi löödi, siis on mulle selge, et ainult
Puulõhkumistalgutest alates Orge juures, hakkasid Sessi ja Jull salaja kohtamas käima(postiljon). Isa oli mitmel pool tööd saanud ja ka Luisi elas nüüd Lahepäral. Luisi ütles, et tüdrukud kasvavad kiiremini suureks. XVII (198-210) Jull ja Sessi jäid Kristiinele vahele kuid ühel õhtul Konnamättale minnes kukkus Jull vette, jäi haigeks ja Sessi hakkas teda jälle iga päev vaatamas käima. Kui Jul paranes, läks ta Kristiine juurde. Kristiine palus Taavist mitte midagi rääkida. XVIII (210-223) Taavi sai hulk paaditööd ning kuna Julli polnud, läks ta isaga Vallamaja juurde. Tagasi tuldi lehmaga. Jull jättis Jaaguõue rahvaga hüvasti, läks mootorlaeva, kuid pöördus räimepaadiga tagasi maale, süda rõõmus.
juurest põgenemisest kui Hilja maha jäi. Üheteistkümnes peatükk Taavi otsis endale tegevust, et mõtted pojast ja Ilmest eemale peletada. Piibu Eedi kadus meeste seast ilma, et keegi seda oleks märganud. Kapten Jonnkoppel pahandas meestega (eriti Taaviga), kes ta korrale ei tahtnud alluda. Ilme püüdis punkrist koju minna. Taavi takistas naist teda lüües. Osvald nägi seda pealt ning hakkas Taavist eemale hoidma. Kui nad koos metsa istuma juhtusid, tahtis Taavi, et Oskar ta käe kuuliga läbi laseks. Oskar ei suutnud seda teha. Linda kutsus poja endaga rääkima. Nad kahtlustasid, et Marta andis rannas paati oodanud inimesed venelastele välja. Taavi käis vallamaja juures luuramas, et Martaga rääkida, kuid see ei õnnestunud. Tulid jõulud ning Hilda tõi meestele ja Ilmele kingitusi ning jõuluroogasid. Linda oli Ilmele saatnud laulatussõrmuse. Ilme
juurest põgenemisest kui Hilja maha jäi. Üheteistkümnes peatükk Taavi otsis endale tegevust, et mõtted pojast ja Ilmest eemale peletada. Piibu Eedi kadus meeste seast ilma, et keegi seda oleks märganud. Kapten Jonnkoppel pahandas meestega (eriti Taaviga), kes ta korrale ei tahtnud alluda. Ilme püüdis punkrist koju minna. Taavi takistas naist teda lüües. Osvald nägi seda pealt ning hakkas Taavist eemale hoidma. Kui nad koos metsa istuma juhtusid, tahtis Taavi, et Oskar ta käe kuuliga läbi laseks. Oskar ei suutnud seda teha. Linda kutsus poja endaga rääkima. Nad kahtlustasid, et Marta andis rannas paati oodanud inimesed venelastele välja. Taavi käis vallamaja juures luuramas, et Martaga rääkida, kuid see ei õnnestunud. Tulid jõulud ning Hilda tõi meestele ja Ilmele kingitusi ning jõuluroogasid. Linda oli Ilmele saatnud laulatussõrmuse.
kedagi aitanud ning samuti võib rääkida sellest, mis juhtub, kui liigselt limonaadi juua. Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab? Haaravad pildid. Lapse huvi äratada sellega, et enne raamatut rääkida, et nüüd sukeldume sellisesse seiklustemaailma, kus... Raamat õpetab abivalmidust, sõpruse tähtsust ja seda, et liigne limonaadi joomine on halb. 8. E. Niit ,,Triinu ja Taavi lood” Teema: Raamat räägib kaksikutest- Triinust ja Taavist. Nad hindavad väga oma vanemaid. Neil on ka väike vend Teet. Kogu raamat räägib nende perest ja igapäeva toimetustest, näiteks sellest kuidas Triinu ja Taavi poes kapsast katsuvad, Triinu unenäost ning kuidas pere mängis koos peitust. Lugu: Raamat õpetab erinevaid puu liiginimetusi (valge klaar, kuldrenett). Näitab, kuidas käib elu teistes peredes. Õpetab koos tegutsemist ja üksteisega arvestamist. Emotsioon: Ilmekalt.
Ellen Niit Lugu jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda Illustreerinud Anne Linnamägi-Liiva Kirjastus „Tiritamm“, 2007(1967) Lugu jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda. Ei kartnud ta karu, hunti ega rebast...Kartis vaid ühte väikest halli hiirekest ja jäi ruttu magama. Triinu ja Taavi uued ja vanad lood Raamatusse „Triinu ja Taavi lood” on koondatud kõik jutud Triinust ja Taavist. Kirjanik on kasutanud väga huvitavaid sõnu, mida tihti enam ei kohta. Lugeja kohtub toreda, sõbraliku perega, kus kirjaniku eriline tähelepanu on pööratud kaksikutele Triinule ja Taavile, kes on 7-aastased. Lugeja saab tuttavaks ka kõigi teiste pereliikmetega:ema Kaarin, isa Kaarel, vend Teet, papi, mammi, memm ja taat. Raamat räägib suhetest ja igapäevategemistest, milles on lustakust ja mõnikord vigurlikkust, kuid üle kõige siiski kodu-soojust
annaabi.ee 
