_aasta_taliol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud 3 mille tulemusena hakati taas juurutama nõukogulikku spordisüsteemi. Aastatel 1952--1988 said eestlased olümpiamängudel startida ainult võõraste armust. Kodueestlastel tuli end murda okupatsioonivõimu, N. Liidu olümpiakoondisse, väliseestlased pürgisid elukohamaade võistkondadesse. 20. augustil 1991 kuulutati Eesti Vabariik taas iseseisvaks. ROK taastunnustas EOK-i.2 Eesti Olümpia Komitee (EOK) ajalugu algab 8. detsembriga 1923, mil kinnitati selle põhikiri Tallinn Haapsalu Rahukogu poolt. EOK-i ülesanneteks määras põhikiri sidemed Rahvusvahelise Olümpiakomiteega (ROK), olümpiamängudest osavõtmise, olümpialaste ettevalmistamise ja EOK-i osakondade loomise maakondades. Aastatel 1932--1936 puudus Eestil oma esindaja ROK-is ning vajalikku informatsiooni saadi Soome esindaja kaudu. 1936. a. kinnitati liikmeks suurärimees Joakim Puhk
meeskonnasõidus. · 1980.a. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar Stukolkin 4x100 vabaujumises, Viljar Loor võrkpallis ja Mait Riismann veepallis. · Souli Olümpiamängudelt (1988) naasis kuldmedaliga Erika Salumäe jalgratta trekisõidus ja Tiit Sokk korvpallis. Nende vastuvõtt Tallinna Raekoja platsil kujunes omamoodi iseseisvusdemonstratsiooniks. 20. augustil 1991 kuulutati Eesti Vabariik taas iseseisvaks. ROK taastunnustas EOK-i. · 1992.a. osales Eesti 56-aastase vaheaja järel oma rahvuskoondisega Barcelona Olümpiamängudel, esimeseks olümpiavõitjaks taasiseseisvunud Eestis tuli Erika Salumäe. · 1996 Atlantas. Osales 45 sportlast, medaleid ei saadud. Ka Nagano taliolümpialt ei saadud medalit. · 2000.a. Sydney Olümpiamängudel sai kuldmedali kümnevõistleja Erki Nool. Judomaadlejad Indrek Pertselson ja Aleksei Budõlin tõid mõlemad koju pronksmedalid. · 2004.a
Maanteede pikkuseks mõõdeti 2009. aasta lõpu seisuga 145 900 km, millele lisandub 75 900 km riigi toetusega eramaanteid. Ligikaudu 20% teedest on kruusa kattega. Riikliku teevõrgu hulka kuulub ka 15 700 silda, paarkümmend tunnelit ja 37 praamiliini. Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2009. aasta seisuga 11 866 km. 2009. aasta seisuga moodustas raudteetransport 24% kogu pikamaa transpordist. 5. Eesti ja Rootsi majandussuhted Rootsi Kuningriik taastunnustas Eestit 27. augustil 1991. aastal esimeste riikide hulgas ning oli esimene välisriik, kes nimetas taasiseseisvunud Eestisse oma suursaadiku. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas Tallinnas tööd 29. augustil 1991. Eesti suursaadikuks Rootsis on alates 7. aprillist 2011 Jaak Jõerüüt. Eesti-Rootsi kahepoolsed suhted on läbi aegade olnud väga head ja tihedad nii majanduse, kaitsekoostöö kui ka kultuurikontaktide vallas - neid iseloomustab avatus, üksteisemõistmine,
Taastati Eesti Spordi Keskliidu tegevus, juhatuse esimeheks valiti Tiit Nuudi, peasekretäriks Toomas Tõnise.Vabariigi Valitsus kinnitas ESK põhikirja. Spordiühingud "Kalev" ja "Jõud" eraldusid sundliitmise järel taas kaheks iseseisvaks ühinguks.Tallinna Spordiinternaatkool ja Eesti NSV Laste ja Noorte Spordikool liideti ja nende baasil loodi Eesti Spordigümnaasium 1991 20. augustil kuulutati Eesti Vabariik taas iseseisvaks. Rahvusvaheline Olümpiakomitee taastunnustas Eesti Olümpiakomiteed. Algas Eesti spordialaliitude vastuvõtmine/ taastamine rahvusvaheliste spordialaföderatsioonide liikmeskonda 1992 Eesti osales 56 aastase vaheaja järel oma rahvuskoondisega Barcelona Olümpiamängudel. Eesti Spordi Keskliit võeti Euroopa Mitteriiklike Spordiorganisatsioonide Ühenduse (ENGSO) liikmeks 1993 Eesti Olümpiakomitee Täiskogu valis EOK presidendiks edasi Arnold Greeni ja peasekretäriks Gunnar Paali. Eestis korraldati I Balti Mere Mängud. 18
1998.a. võttis riigikogu vastu spordiseaduse. Eesti Spordikongressid III Eesti Spordi Kongress - 1994.aastal Tallinnas IV Eesti Spordi Kongress - 1998.aastal Viljandis V Eesti Spordi Kongress - 2002.aastal Tartus VI Eesti Spordi Kongress - 2006.aastal Pärnus VII Eesti Spordi Kongress - 2010.aastal Tallinnas VIII Eesti Spordi Kongress - 2014.aastal Paides EOK taastamine ja Eesti lülitumine rahvusvahelisse spordiliikumisse: 1989. a. jaanuaris taastati EOK tegevus. 1991. a. taastunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Eesti Olümpiakomiteed ja algas Eesti spordiliitude vastuvõtmine/taastamine rahvusvaheliste spordiala föderatsioonide liikmeskonda. 1992.a. osaleti tali- ja suveolümpiamängudel Spordiajaloo seisukohalt olulised isikud: Philippe von Roth Kanepi pastor, kes lülitas 1805.a. kehalised harjutused Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi Karl Eduard Raupach - TÜ lektor, kes tõi 1819.a. võimlemise Eestisse Jüri Soo Laiuse köster, kes hakkas 1874.a
annaabi.ee 
