Tammsaare monumente, parke, muuseume, tänavaid ja asutusi on mitmeid. Üks tuntumaid on Vargamäe muuseum. Anton Hansen Tammsaare (1878 1940) muuseum avati kirjaniku sünnikodus 1958. aastal. Taastatuna avati samas rehielamu, laut, saunikute hooned, piiriaiad ning rabadesse rajatud matkarajad 1978. Aastal, mis viivad romaani ,,Tõde ja õigus" tegevuspaikadesse ja tutvustavad Lõuna-Kõrvemaa loodust. Muuseumi juhataja on Aune Suve.
Säilinud on valge-sinistest kahlitest barokne ahi ja klassitsistlikud valgetest kahlitest ahjud. Huvitav teada, et mõisahoone on kahel korral põlenud ja, et restaureerimise kõigus avastati puidule maalitud suuremõõtmeline barokilik monumentaalmaaling seintel. 1921. aastast tegutseb mõisahoones kool. Anton Hansen Tammsaare (1878 1940) muuseum avati kirjaniku sünnikodus 1958. aastal. Taastatuna avati samas rehielamu, laut, saunikute hooned, piiriaiad ning rabadesse rajatud matkarajad 1978. aastal. Huvitav teada, et muuseumi asukoht kannab rahvasuus nime Vargamäe just tänu romaani ,,Tõde ja õigus" tegevuspaigale. Kirjanik on jäädvustanud oma loomingus kodukandi inimesed ning looduse. Tammsaare loomingut on tõlgitud üle 20 erinevasse keelde, samuti oli Tammsaare ise agar tõlkija.
aastal, et film on pärand, mida tuleb säilitada ka tulevastele põlvedele, ning otsustasid selle originaalnegatiivi Moskvast välja osta ja ajahambast puretud koopiate põhjal taastada. Moskvast aga õnnestus hankida vaid koopia. Soomes Digital Film Finlandis kaotati pildilt kraapsud ja värinad ning korrastati värv, heli aga taastati EESTIS firmas Film Audio. "Viimne reliikvia" on esimene digitaalselt taastatud EESTI film. "Viimne reliikvia" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 15. märtsil 2002 Tallinnas kinos Coca-Cola Plaza. Esilinastus ja taaslinastus Esilinastus 23. märts 1970 Eesti (kino Kosmos) 16. juuli 1971 Ida-Saksamaa 3. september 1971 Soome 15. september 1971 Norra 20. juuli 1973 Lääne-Saksamaa Taaslinastus 15. märts 2002 Eesti 11. juuli 2003 Tsehhi Vaadatavus Esimese aastaga kogus "Viimne reliikvia" Eestis vähemalt 772 000 vaatajat.
Seda kasutati ka filmi taastamisel. Film kevade koosnes 9 osast ehk filmirullist. Algselt olid nende osade pikkused sellised: I 282 m, VII 292 m ja IX 249 m. Pärast kärpimist ja ümber monteerimist olid pikkused järgmised: I 258m, VII 285m ja IX 234m. Kärped: I 7 plaani, VII 2+2 plaani, IX 3+2+1+1+2+1 plaani. 2004. aastal andis DVD2002 välja taastamata "Kevade" DVD, mis oli tehtud algsest pikemast versioonist. "Kevade" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 13. aprillil 2006 Tallinnas kinos Sõprus. Esilinastus ja taaslinastus 1. jaanuar 1970 Soome 3. jaanuar 1970 Eesti Taaslinastus 13. aprill 2006 Eesti Film arvudes Esimese aastaga kogus "Kevade" Eestis vähemalt 558 000 vaatajat. Filmi pealkiri teistes keeltes "" vene keeles "Vesna" vene keeles (inglise transkriptsioonis) "The Spring" inglise keeles
1969. aasta lõpus tehti filmist "Kevade" eestikeelne koopia. Algsest versioonist tehti ainult mõned koopiad, millest üks läks Kinokomiteele. Sellest koopiast tehti hiljem televisiooni jaoks videoversioon. Film koosnes 9 osast ehk filmirullist. 2004. aastal andis DVD2002 välja taastamata "Kevade" DVD, mis oli tehtud algsest pikemast versioonist. Kevade esilinastus 1. jaanuaril 1970 Soomes ning 2 päeva hiljem juba ka Eestis. "Kevade" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 13. aprillil 2006 Tallinnas kinos Sõprus. Esimese aastaga kogus "Kevade" Eestis vähemalt 558 000 vaatajat. Filmi peategelasteks on Arno Liiver, Riina Hein, Aarne Laanemets, Margus Lepa, Ain Lutsepp, Endel Ani ja Kaljo Kiisk. Viimne reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad".
annaabi.ee 
