Stalingrad (sept-nov, murdepunkt- mõlemad võrdsed) *19.11.42 Punaarmee pealetung Stalingradis, W sõdurid piiramisrõngasse Paulus vs. Zukov veebr.43 piiramisrõngas likvideeritakse, Saksa kapituleeritakse *43 suvi Kurski lahing W kaotus, suurim tanki lahing *sept. Punaarmee pealetung *1944 algus murtakse Leningradi blokaad *Sinimägede lahingud Eestis, märtsis Krimm, juunis Poola piiri ääres, augustis Eesti taasokupeerimine (sept. Tallinn) *suvel ründas Soomet, kuid jäi purustamata, 1944 sept sõlmis Soome NL vaherahu ning väljus sõjast *sügisel okupeeris Rumeenia ja Bulgaaria ning Jugoslaavia *1945 Punaarmee pealetung märtsis *25.04 kohtuvad USA, Ing ja Punaarmee Elbe jõel Berliini operatsioon Sõda Aafrikas 1940-1943 *1940 sept. alustab Itaalia Liibüast rünnakut Egiptusesse Britide vastu *7.12 Briti väed vastupealetungil ning lõid Itaalia üksused puruks, vallutades suure osa
· USAle möödus sõda kõige kergemalt, sest tänu abipakkide saatmisele suurenes USA põllumajandusest tohutult suur turg. 1944.-1945. aasta II maailmasõjas 1944.a IDARINNE · Jaanuaris Punaarmee uus pealetung Leningradi all, murti lõplikult läbi blokaad. · Rinne jõudis Narva jõe joonele ja stabiliseerus · Suvel uus pealetung Soomes, Valgevenes, Baltikumis, Balti riikide taasokupeerimine · Soome jätkusõda lõppes vaherahuga, millega tuli NSV Liidule lisaks anda alad Põhja- Soomes, kaotati väljapääs Põhja-Jäämerele · Sügisel ületasid Punaarmee üksused sõjaeelse Poola piiri · Poolakate VPL ülestõus, sakslased uputasid verre · Punaarmee samal ajal ületas Rumeenia ja Bulgaaria piirid, kuulutasid sõja Saksamaale Punaarmeele äärmiselt edukas. Jõudsid enamusse Ida-Euroopa riikidesse VAIKSE OOKEANI RINNE · Jaapanlaste kaitselahingud
o 1000 inimest kadus, 7700 vahistati o 14 juuni 1941 massiküüditamine u 10000 inimest Vmaale, suur osa eesti haritlasi, sõjaväelasi, riigiametnike (koorekiht) o Selleks, et hirmutata Eestlasi ja näidata NSVL võimu, nõrgestada Eestit 11. Eesti riik ja rahvas 194144. Eestlased NSV Liidu, Saksa, Soome armeedes. Saksa okupatsioonivõimude tegevus. Eesti iseseisvuse taastamise katse. Põgenemine läände. Eesti taasokupeerimine NSV Liidu poolt. *SAKSA OKUPATSIOONI ALGUS 22juuni1941 Smaa vs NSVL Punaarmee taganes Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid Sundmobilisatsioon Punaarmeesse Hävituspataljonid Uus repressioonide laine (nt Tartu Vanglas 192 surnt tsiviilisikut) Saksa okupatsioon: Juuli algus I saksa väeüksus Eestis Taganev Punaarmee hävitas Tartu kivisilla Juuli keskpaik rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu joonel
aastast 1950; aastail 19471950 ei olnud Nõukogude Liidus surmanuhtlust). Komisjon on seisukohal, et üksikutel juhtudel olid tõendid piisavad selleks, et õigustada määratud karistusi. Ei saa väita, nagu tuleks kõiki Nõukogude julgeolekuasutuste poolt vahistatud ja tribunalide poolt süüdimõistetud isikuid pidada süütuks üksnes sellepärast, et menetlused, mida nende puhul rakendati, olid õigusvastased. Komisjon on seisukohal, et Eesti taasokupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1944. aastal oli õigusvastane, ning järelikult oli vastupanuliikumises osalejate võitlus okupatsioonivõimudega õigustatud. Niisuguses kontekstis on kummagi poole kohuseks vähendada miinimumini võitlusest eemalejääjate kannatusi, ning sedavõrd, kuivõrd selle kohustuse täitmist sihilikult eirati, võib kõnelda toimepanijate võimalikust süüst inimsusevastastes kuritegudes. Komisjoni eesmärk on olnud määratleda vastutus inimsusevastaste kuritegude ja
Motoriseeritud jalavägi - Wehrmacht. Tankidiviisid läbimurre, rünne, sissepiiramine. Lennuvägi/Luftwaffe sõjaliste ja strateegiliste objektide pommitamine. Maaväe toetamine. Luure. Eriüksused (langevarjurid, mineerijad jm) strateegiliste objektide vallutamine tagalas. Suurtükivägi. Sõjalaevastik kontroll merel, blokaad, dessant vm. NSV Liidu agressioon Baltikumis 1939. - 1940. a Endise Vene impeeriumi territooriumi taasokupeerimine. Poola idaosa vallutamine sept 1939. Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga sept - okt 1939: 20 - 30 tuh punaarmeelast igasse riiki. 1939. nov - 1940, märts Talvesõda Soomega Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni, 1940 Bessaraabia annekteerimine Rumeenialt 1940 NSV Liidu Talvesõda Soomega Nov 1939 - märts 1940. Sõda Mannerheimi liinil Karjala maakitsusel. Helsingi pommitamine.
- 26 rajoonilise alluvusega linna - 22 alevit - 238 külanõukogu. Haldusvõimu üldiseloomustus. (EA VI, 250-256, 268-274; Tannberg 2007; Hämäläinen 2015) [L, S] Balti küsimus Kremlis 1944. aastal. Nõukogude võimu taaskehtestamine ja sovetiseerimisprotsessi käivitamine. Eesti taasvallutamine Punaarmee poolt: - 27.07.1944 – vallutati Narva - 13.08.1944 – Võru - 22.09.1944 – Tallinn. Esialgsete Kremli kavade järgi pidi Baltikumi taasokupeerimine toimuma tunduvalt varem – juba 1943. a lõpus, plaanid ei rakendud eelkõige korraliku vastupanu tõttu. Operatiivgrupid. Nende tegevus võtmetähtsusega. Kujutasid endast vähendatud koosseisuga kohalikke võimuasutusi, mis pidid Punaarmee vallutuste järel piirkonnas tegutsema hakkama. Neid hakati Nõukogude tagalas moodustama juba 1943. aastal. Oli spetsiifilise operatiivgruppe, nt julgeolekuasutustel (ülesanne kaasa aidata kiirele Nõukogude võimu
positiivsed, aga seda negatiivset tuleb silmas pidada ning hakkama saada. · 1944 oli katse Eesti iseseisvust taastada. Endine peaminister nimetas uue peaministri moodustas kabineti, jõudis septsi nädal aega valitseda Tallinnas, aga Eesti oli nõrk ja punaarmee tugev. Murdsid Narva juures läbi vallutasid Eesti uuesti. 22. Sept oli Tallinna vallutamine taasokupeerimine. Seejärel jõuti kogu Eesti territooriumile. · ENSV 1949 märtsi küüditamine u 25 000 eesti inimest küüditati Siberisse. 1949 muudeti konsitutsioon, 1978 uus konstitutsioon, Breznevi konstitutsioon. Selle koopia. · 1978 19.sept, EKP (Eesti Kommunistlik Partei) võttis vastu salajase vene keele õpetamise. · 40-kiri noorsoo rahutused esimene peale metsavendlust, uus vastuhakk
annaabi.ee 
