kihelkondadesse. Kanepiseemnetest tehti või, rasva ja piima aseainet, neist hõõruti võiet - tempi, millega täideti pirukaid või määriti leivale. Kui kanepiseemnejahule valati peale vett, saadi kanepipiim. Tavanditoitudest võiks ära märkida kapsasupi, mida anti pulma lõpul viimase roana, nimetati ikukapsad, seostub tütre lahkumisnutuga. Tavalisem õhtuootetoit suvisel ajal oli kama. Kamajahu segati külma rõõsa või hapupiimaga, taariga, rokaga või kanepipiimaga ja söödi ka kördi, pudru või käkina. Eestis oli levinud kahte sorti kamajahu. Mitmest tera- ja kaunviljast tehtud kamajahu tehti Mulgimaal, mujal Lõuna-Eesti aladel valmistati kamajahu ainult kaertest. Seoses mulkide väljarändega alates 1860ndatest, hakkas segakama levik laienema. Õlut on Mulgimaal valmistatud perekondlikeks sündmusteks, jõuluks ja mihklipäevaks. Suvel oli põhiliseks joogiks taar ja rokk. Linnasetaar täitis tihti õlle aset.
Siis kandsid Liisi ja Maret naabripoistele saepuru ja laaste, millest poisid ehitasid kindlused ja lumemäed, et sõda mängida.*Nelja aasta pärast sündis uus laps- Ants.*Andres tahtis uue aida ehitada, sest vana ei mahutand enam vilja ära, kuid Mari tahtis uut lauta, sest loomad jäävad haigeks ja surevad. Mari oli jälgi uurinud ja avastanud, et need tulevad Orust.*Antsu varrudele tuli ka Pearu. Olid seal ka köster ja rätsep Taar. Juttu tuli isamaalistest teemadest ja Pearu läks Taariga tülli ning võttis oma püksid jalast ning pani need rätsepale pähe. Selle tembu tõttu sai Pearu küla naiset käest nõgese ja vitstega tappa. Lõpuks palus ta andeks.*Järgmisel talvel hakkasid küla lapsed järjest surema. See sai alguse Kassiaru Jaska lastest.. Seal suri 6 last. Orul 2 last, Hundipalul 2 last ja Mäel surid Kata ja Juku, Anni. Anni suri palavikku, kuna lapsed käisid talvel paljalt lumehanges. Laste surm tõi Marile Jussi
võib lõnga panna vedelikku siis, kui punase jaoks olev lõng on välja võetud (vett pannakse siis juurde). Lõnga ei väänata välja, vaid pigistatakse peoga vedelikku vähemaks. Edasi läheb lõngade värvimine madarajuurtega, ennejaanised madarad pannakse lahusesse koos vartega. Arvatakse, et varred teevad siis ka värvi. Õitsemise ajal ei soovitata üldse juuri korjata, ikka enne õitsemist ehk enne jaani.Madarajuured raiutakse paari sentimeetri pikkusteks ja pannakse taariga keema, kuni vesi muutub punaseks. Siis pannakse lõng sisse. Kui lõng madarajuurte vedelikus keeb, tuleb seda hoolega segada ja vaadata. Kui on ilus, tuleb välja võtta. Liiga kaua keedetud puna tuleb lõngalt maha. Mina pole üle 10-15 minuti kunagi keetnud. Selles samas vedelikus saab paar korda veel lõnga värvida. Viimane täis aga sünnib siis ainult sukakordadele, sest sinna sünnivad kehvemad värvid. Kõige ilusama punasega kootakse üed.Värvi ilu sõltub ka villast ja taarist
19. sajandil söödi paiguti ka valget vorsti, mis oli verelisandita. Traditsiooniliseks toiduks olid ka odra- , harvemini rukkijahust käkid, rusikasuurused ümmargused või piklikud pätsikesed, mida söödi soolakas vees, rasva- või lihaleemes, keeduleent peale rüübates. Paremaks toduks peeti ka käkke. [] Igapäevast toitu aitas mitmekesistada kama. Tööstuslikult toodetuna on mulgi kama tänini kasutusel. Kamajahu segati hapu- või rõõsa piimaga, vee või taariga vedelaks kördiks, pudruks või taignaks, millest vooliti käkid. Ida-Euroopa toitude hulka kuulub ka vee ja kaerajahu hapendatud segust keedetud kile ehk kiisel, mida eriti maa ida- ja lõunaosas söödi soojalt rõõsa piima, sulavõi või rasvakõrnetega, pärast hangumist ka tarretisena. [] 9 Leiva tähtsus ja küpsetamine Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega
Põhja- Eestis ja saartel, aga ka Setumaal söödi laialdaselt verelisandita valget vorsti. Traditsiooniliseks toiduks olid ka odra-, harvem rukkijahutainast käkid, rusikasuurused, mida söödi soolakas veel, rasva- või lihaleemes keedetult, peale rüübati keeduleent. Maa lõuna- ja idaosas söödi Ida-Euroopale omast kama, mis tehti küpsetatud teraviljadest jahvatatud jahust, mulgimaal tehti seda seakama mitmest viljast. Kamajahu segati hapu- või rõõsa piimaga, vee või taariga vedelaks kördiks. Kile vee ja kaerajahu hapendatud segust keedetud kile ehk kiisel. Muud taimsed toidud Läätsed jäid kiiresti 19.sajandi jooksul toidulaualt välja. Söödi palju oa- ja hernetoite, peamiselt kindlatel tähtpäevadel. Lõuna-Eestis tehti ubadest ja hernestest ka putru ja käkke, millesse segati rasva. Juurviljadest kasvatati aiamaal kapsaid, naereid, kaalikaid. Kapsaid säilitati hapendatult, selleks kupatati terved kapsapead ja
arvatavasti olemasoleva tehnoloogia piiresse. Me tunneme praegu piisavalt vajalikku keemiat, et valmistada maitsepungi ning haistmisorganeid asendavaid andureid (tundlik värvinägemine oleks problemaatilisem) ja nende andurite väljundit võime kasutada toormaterjalina tegelikult "meele- andmetena" üksikasjalikuks hindamiseks, kirjeldamiseks, klassifitseerimiseks. Vala proov lehtris- se ning mõne minuti või tunni pärast trükib süsteem välja keemilise proovianalüüsi koos kommen- taariga 'hõrk ja sametine Pinot, kuid maitse ei ole püsiv või midagi muud samalaadset. Selline ma- sin võib sooritada kõiki täpsuse ja kooskõla teste, mida veinitegi-[2663]jad välja mõelda suudavad3, paremini kui inimestest veinidegustaatorid, kuid kindlasti hoolimata sellest, kui "tundlikuks" ja "eristusvõimeliseks" selline süsteem saab, pole tal ega naudi ta kunagi seda, mida naudime meie veini maitstes: teadvusliku kogemuse kvaale