lapsele eestimeelsust sisendada, võib kindel olla, et lapsest kasvab tubli patrioot, kes hoiab eesti vaimu sees. Erinevaid üritusi, organisatsioone ja seltse loodi palju. Rahva ühtekuuluvustunde suurenemisel mängisid need suurimat rolli. Lõpuks ometi tegutsesid eestlased ühiselt, nad tundsid sõnuseletamatut ühtekuuluvustunnet, kodutunnet. Kuigi rahvuslikus liikumises oli suure vaimustuse järel tekkinud teatav seisak, ei saa neid aastaid siiski taandarenguks pidada. Rahvuslikud organisatsioonid omandasid vajalikke tegutsemiskogemusi, rahvusteadvus levis aina laiematesse kihtidesse ning muutus argipäevaseks nähtuseks. Ärkamisajal ei saadud küll veel reaalselt mõelda omariikluse tekkimisele, kuid saadud organiseerimisoskused ja ühtekuuluvustunne pani sellele kõva vundamendi. Just nimelt seda pean mina tähtsaimaks õnnestumiseks ärkamisaja vältel. 1878. aastal tekkisid erimeelsused Hurda ja Jakobsoni vahel
suurenemise ja tugevnemise. Kui näiteks lihast päevast päeva süstemaatiliselt tööle rakendada, ta pakseneb. Siin tähendabki kohanemine arengut. Kohanemine ilmneb aga ka väheneva tegevuse või tegevustuse korral. Elundi või lihase mõõtmed hakkavad vähenema ja tema võimed kahanema. Eriti kiiresti võib see toimuda siis, kui vigastuse puhul käsi või jalg kipsi pannakse. Niisugust tegevusetuse tagajärge nimetatakse atroofiaks taandarenguks 5 Kuidas tagatakse areng Areng ei ilmne alati. Arenguks on vaja tegevuse või harjutuste raskendamist. Proovi iga päev tõugata 5-kilogrammist käsikut ühe käega õlalt üles. Esimesel päeval nõuab see harjutus suurt pingutust ja võib-olla suudad tõugata ainult 4-5 korda. Iga järgmise päevaga muutub
pikkade lüpsivaheaegade puhul. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest
Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest
Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5)
liikumisele. Eriti tuleb selles seoses mainida baltisaksa kirikutegelasi. Viimaseid püüdis ümber veenda J. Hurt, kuid paraku asjata. J. Hurta kimbutas peaaegu kogu tema tegevuse vältel aatelise ja targa, kuid mitte üleliia kavala poliitiku tavaline häda: mõistlikku teed otsides sattus ta erinevate leeride ühise tule alla. Käratsevatele radikaalidele jäi ta saksameelse kiriku suuvoodriks, papiks: tõsiselt saksameelsetele natsionalistiks ja mässajaks. Taandarenguks ei saa neid aastaid siiski pidada. rahvuslikud organisatsioonid omandasid vajalikke tegutsemiskogemisu, rahvusteadus levis aina laiematesse kihtidesse, muutus argipäevaseks nähtuseks. Rahvusliku ärkamisaja kohta tervikuna võib öelda, et kogu perioodi sisu ja olemus ei avaldu mitte niivõrd rahvuslike ürituste toimumises ning üksikute helgete peade visas vaimutöös, vaid laiemate eestlashulkade järkjärgulises rahvuslikus küpsemises. Sama iseloomustab ka kõneolevaid aastaid
annaabi.ee 
