ja kuuenda autotekki (lisa autotekk). Lasti kinnitamine Sõiduautoid kinnitatakse spetsiaalsete klotsidega. Rekkadele ja treileritele pannakse kaks rihma ja tormi ajal pannakse kuus rihma, et nad ei sõdaks teisele sõidukile otsa. Peelestik ja taglas Laevas on kahte liiki taglast: seisev- ja jooksevtaglas. Seisavtaglase moodustab peelestik (mastid, tengid, kahvlid, poomid, raad, saalingud, pukspriit, ahterpriit, signaal- ja laadmastid, losspoomid jm.), vandid ja taagid (staak), mis toetavad laadmaste ning signaal- ja radarimaste. Vandid tehakse 40 – 50 mm-st terastrossist. 20 Jooksevtaglaseks on losspoomide topenandid, ronnerid, kaid, kontrakaid, kettpidurid, antennide ning lipude-märkide tõstmise liinid. Jooksevtaglase hulka võib arvata ka päästepaatide taavetite ning laevatreppide talisid. Samuti ka laevakraana topenandi, ronneri ja plokid
tõmmata pingul terastrossi, mille külge tekil töötavad meremehed saavad haakida oma kaitsevööde trossid. Tekilastilt peavad tekile viima korralikud käsipuudega trepid • Veeblingusõlm, viskeliini kinnitamine. • RSK-65 PILET 13 • Peelestik. Seisev ja jooksev taglas, otstarve, hooldamine ja kontrollimine. Peelestikuks on mastid, poomisambad, poolmastid, signaalmastid, losspoom ja lipuvarras. Seisevtaglaseks on vandid ja taagid(staak), mis toetavad laadmaste ning signaal-ja radarimaste. Vandid tehakse 40-50mm-st terastrossist. Jooksevtaglaseks on losspoomide topenandid, ronnerid, kaid, kontrakaid, kettpidurid, antennide ning lippude-märkide tõstmise liinid. Jooksevtaglase hulka võib ka arvata päästepaatide taavetite ning laevatreppide talisid. Samuti ka kraana topenandi, ronneri ja plokid. Jooksevtaglase hulka kuuluvad seeklid, kousid, talid, plokid
kinnitus seotakse piki- ja põiktalastusega. Masti ülemises osas asub saaling, sealt kõrgemal olev masti osa on teng. Grootmasti ahtripoolses osas on kaldkahvel, sinna kinnitatakse merel riigilipp. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks, peelestikuks või rangoudiks. Mastide toetavaid terasotsi (kinnitatakse putensite abil siirivöö ja tekistringeri külge) kutsutakse seisvaks taglaseks: vandid, taagid, kontrataagid, forduunid Farelli süsteem ehk lossipoomide paaristöö (): kaipoolne losspoom paigutatakse kaide abil vaguni kohale ja kinnitatakse kaide ja kontrakai abil. Teine poom trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomi nokkade vahel olev tali (toprik) pingutatakse. Poomid on fikseeritud, ei liigu. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks. Eelis: tööks on vajalik üks vintsimees. Losspoomidega lastiseade.
• info edastamine toimub ilma füüsilise ja optilise kontaktita; • info edastamine toimub reaalajas; • seade võib lugeda sekundi jooksul kuni sadade raadiomärkide informatsiooni; • infokandjad (taagid) võivad olla nii passiivsed kui ka aktiivsed; • osal mälukiipidel on informatsioon „ülekirjutatav” ehk taagid on mitmekordselt kasutatavad. Arvatakse, et raadiomärgid leiavad lähiaastail laiaulatuslikku kasutamist nii kauba- saadetiste kui ka üksikute toodete automaatsel tuvastamisel
ilmastikuoludest. Väiksemad laevad sattuvad jäätumise tagajärjel ohtlikku olukorda tunduvalt sagedamini kui suured. Võitlust jäätumisega tuleb pidada pidevalt tema algusest kuni lõpuni. Kõigepealt peab hoidma jääst vabadena navigatsioonituled, signaalseadmed ja päästevahendid. Jää tuleb eemaldada umbreelingute tormiavadest ja muudest kohtadest, mille kaudu laevale sattunud vesi saaks vabalt ära voolata. Juba enne mereleminekut tuleb kõik peenemad vallid, taagid, topenandid, runnerid, kaid ja antennid maha võtta, et nad jää raskuse all ei rebeneks. Mehhanismid, trossipoolid, ventilaatorite haardepead jm. tekil paiknevad seadmed tuleb katta presentkatetega. Radariantennide ja muude elektri- ning raadioseadmete kaitseks saab soovitada spetsiaalset vaseliini, mis tõukad vee ja jää eemale. Kasutada saab mehhaanilisi käsivahendeid: kange, kirveid, labidaid; suruõhuinstru-mente,
annaabi.ee 
