Kepleri seadused: 1. Planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi trajektoore, mille ühes fookuses asub päike 2. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. (mida lähemal on planeet Päiksele, seda kiiremini ta liigub) 3. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude summa on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega T21/T22=r31/r32 Tugev vastastikmõju on elementaarosakestevaheline vastastikmõju. Osakeste lagunemist ja muundumisi põhjustabb nõrk vastastikmõju. Liikumine maa külgetõmbe jõul. v=vo-gt h=h0+v0t-gt2/2 Newtoni seadused: 1. Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöödvõrdeline massiga a=F/m 3
selles lõigus olemas algfunktsioon y=F(x), siis kehtib valem abf (x )dx =F(b) - F(a). T19. Kui funktsioonidel u=u(x) ja v=v(x) on lõigus [a, b] integreeruvad tuletised, siis kehtib valem abudv = uv |ab- abvdu. T20. Kui funktsioonil y=f(x) on olemas algfunktsioon lõigus [a, b] ja kui x=(t) on mingis lõigus [ ,] diferentseeruv funktsioon, mille väärtused kuuluvad lõiku [a, b], kusjuures () = a ja () = b, siis kehtib võrdus abf(x)dx=f [ (t)]'(t)dt, kui mõlemad integraalid eksisteerivad. T21. Tarvilik tingimus funktsiooni integreeruvuseks: Kui funktsioon y=f(x) on integreeruv lõigus [a, b] , siis ta on tõkestatud selles lõigus.
õnnestunud katset ning "0" ebaõnnestunud katset. Tabel : eksperimentide tulemused N SAATJ VASTUVÕTJ TULEMU R A A S 1 T1 T17 1 2 T2 T3 0 3 T3 T4 1 4 T4 T2 1 5 T2 T4 0 6 T3 T2 1 7 T5 T18 0 8 T6 T19 0 9 T7 T20 1 10 T2 T21 0 11 T8 T2 1 12 T2 T22 0 13 T9 T21 1 14 T3 T14 0 15 T10 T2 0 16 T11 T3 0 17 T3 T11 0 18 T12 T13 1 19 T13 T14 1 20 T14 T12 0 21 T15 T16 0 22 T16 T15 1 KOKKU 10 Kokku viisime läbi 22 katset, mille ajaline kogupikkus oli 11 tundi
1. Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile. 2. Seose a1/a2=F1/F2 kontrollimiseks asetage koormisele C ja C' lisakoormised nii, et m1 > m'1. 3. Teostage mõõtmised nagu teepikkuse valemi kontrollimiselgi punktis 4.1. 4. Viige osa lisakoormistest C' lt üle koormisele C, jättes süsteemi kogumassi m muutumatuks. 5. Teostage uued mõõtmised teepikkuse s samadel väärtustel. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 3. 6. Arvutage valemitest a1/a2=t22/t21 ja F1/F2=m1-m'1/m2-m'2 vastavalt kiirenduste ja jõudude suhted ning nende vead. Tehke järeldus Newtoni teise seaduse kehtivuse kohta. Tabel 1 Ühtlaselt kiireneval sirgliikumisel läbitud teepikkuse valemi kontroll Katse s ± s, cm t, s t-t, s (t-t)2, s2 nr. 1 2 3 t1=......±......... t2=.......±.......... t3=..........± ............. Tabel 2 Kiiruse valemi kontroll m1=.....±...
Mn{7#1##TE[]e>"Otm5u)#0H³G#3#;C
OduGOjWKa#iyoT#l;)#[4JG/#vNIU#),cMA_qr
{c^}c00 ;Vi#q#m#
t x1 . t. e . ( . t 2 ) d t t. e . ( . t 2 ) dt . tm 0 t 21 2 . t 21 2 . t m 2 . t 21 . e t m .e x1 a 0. . tm 1 , x1 = 0.135 sec volt . t21 tm 2 2 ( 8 . exp ( 2 ) T . exp ( . T ) . ) x1 a 0. . 2 ( .T ) 1- 2- - (. 4.2.2) , 1- 1. t 2 2 . - 1- 2 1 M 1 a 0. 2 2 . exp
annaabi.ee 
