kohustuslik. Põhimõisteks on kategooriline imperatiiv, tingimatu ettekirjutus. Otsustusvõime kriitika on võime hinnata kunstiteoseid, kanti arust ja see võime tuleneb naudingust, mida inimene saab kunsti teosest ja seda naudingut pole võimalik teostada. ,, kunst, kunsti pärast ,, J. K. Vihte, tema suureks eeskujuks oli kant teaduseõpetusega soetud ,, filosoofia on teaduse õpetus ,,, oli süstemaatik. Hegel õpetus vaimust, vaimufilosoofia on keskne, ta on süstemaatik. ,,Filosoofia on õpetus absoluutsest vaimust!"
Liigile nime andmisel paigutatakse liik perekonda. Teaduslikust vaatenurgast võib seda võtta kui hüpoteesi, et see liik on lähedaselt rohkem seotud selle perekonna teiste liikidega kui teiste liikidega muudest perekondadest. Perekond ja liik on omakorda osa kõrgemast taksonoomilisest hierarhiast. Hästi tuntud taksonoomilised ühikud on (järjestades kõrgemast): domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik. Perekonda paigutamine ei ole lõplik, mingi aja pärast võib süstemaatik liigi ühest perekonnast teise tõsta, kuid sealjuures peab muutma ka liigi nime. Liikide ideel on pikk ajalugu. See on üks tähtsamatest klassifitseerimistest mitmetel põhjustel: tavaliselt viitavad teadlased organismidele kasutades standardset binomiaalset nomenklatuuri, see on kõrgeim taksonoomiline ühik, mida ei saa rohkem või vähem kokkuvõtvaks teha, see vastab inimeste ettekujutlusele erinevat tüüpi organismidest, näiteks koerad on üks liik, kassid teine.
MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on r...
antud rühmas 'hea', mis 'halb' tunnus). Paraku on siin sageli jõutud tauto- loogiani: hea tunnus olevat see, mis võmaldab hästi liike eristada; hea liik on see, mis kasutatud tunnuste poolest üksteisest erinevad... 1.1.5. Liikide eristamine on paljudel juhtudel küllalt raske; eri tead- lased võivad samas rühmas (näit. perekonnas) eristada ühe, mõne või palju liike. Anekdootliku (nominalistlikku seisukohta väljendava) aforismi koha- selt on liik see, mida hea süstemaatik liigiks peab. Eriti zooloogide seas varem laialt levinud bioloogilise liigikontseptsiooni kohaselt ei saa lii- kideks pidada isetolmlevaid taimi, homotallistlikke (ristumiseta paljune- vaid) seeni jt. arvukaid ühevanemalise (uniparentaalse) pärilikkusega orga- nisme - kuigi neil on siiani liike eristatud. Ristumisbarjäär on sageli ainult osaline, tuntakse ka perekondadevahelisi hübriide. Seentel esineb nn. A-B-C -süsteemi: näit. võivad ühel mandril esinevad taksonid A ja B
Napooleonilt (prantsusmaalt) lüüa, siis Preisimaa ei tohtinud omada sõjaväge, ta ei olnud enam sõltumatu ja Fichte hakkas üleskutsuma Preisi taassünnile - kõned saksa rahvale (kõned võitlusele ja taassünnile). Kõned ilmusid ka teosena. Talle ka meeldis Suur Prantsuse Revolutsioon, tahtis võtta isegi kodakontsust, aga Napoleon oli talle vastumeelt. Tema vaated: 1) Wichensafts lehre- annab alused filosoofiale 2) Antiteetiline teooria tema õpetus tunnetus astmetest, Fichte on süstemaatik , tekivad süstemsed tunnetusõpetused. Ja tema tunnetusõpetust teatakse antiteetilise teooria nime all. On 3 tunnetuse astet: · Mina aste (absoluutne mina) niisugune subjekti tunnetamine. On teesiks ,,mina" 19 · Mitte-mina aste (antitees)- eelmise vastand, antiteesiks on ,,mina ei ole mitte-mina" · Sünteesi aste (mina ja mitte-mina süntees) e. lõplik mina süntees: mina ja mitte-mina
Avicenna (ar k. Ibn Sina, Abu Ali, 980-1037) elas Buhhaaras ja Iraanis ja oli rahvuselt tadzikk. Ta ühendas Aristotelese filosoofia neoplatonismiga. Jumala puhul ühtivad olemus ja olemasolu. Averroes (ar k. Ibn Rusd, Muhamed, 1126-1198), Hispaania. Aristotelese ja islami lepitaja. Eitas hinge surematust, kuid mõistus läheb J juurde tagasi. Albertus Magnus, (1193(1206)-1280), esimesena toetus teoloogias Aristotelesele. AQUINO THOMAS (1225-1274). (Vt Saarineni õpikut!) Skolastika suurim süstemaatik, tema süsteem on siiani tuntud tomism'i nime all. Ta ühendas Aristotelese filosoofia kristliku kiriku õpetusega. 16 Thomas oli keskajale sama tähtsusega, nagu Platon ja Aristoteles olid antiikajale. Ka tänapäeva analüütiline on talle palju võlgu. "Summa Theologica" on üle 60 köite. Inimesel on kaks tõeallikat: enda mõistus ja ilmutustõde. (I) Müstik: nende vahel on vaenulik vastuolu; (II) Anselm Canteburyst: mõistus ja ilmutuslik tõde kattuvad, Jumala olemasolu saab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
