Võit Front-de-Boeufi üle tagas Richardile venna võimu vähenemise liitlaste arvelt ja samas ka õigluse riigis seesuguse kurikaela üle nagu seda oli Front-de-Boeufi. Olenemata aga asjaolust, et Richard tundus esialgselt olevat truu riigi kaitsja omas ta ka väga pahelist külge, milleks oli ahnus, nimelt loobus ta Chaluzi poolt pakutavast võimalusest võtta enesele pool Chalusist leitud varandusest. Seesugune otsus, sai aga talle saatuslikuks, kuna suri sõjarindel Chalusi lossi valitseja vastu. Unustades aga tema pahelisuse, mis talle saatuslikuks sai võib õelda kokkuvõtteks, et Richardi tagasitulek tõi riiki rahu. Rihard aitas kõiki viletsuses olevaid abivajaid, sealjuures vahet tegemata , kas oli siis tegu juudi, normanni või mõnest muust rahvusest pärit isikuga. Tema hea hing paljastus ka selles, et ta ei tapnud oma venda Johni, kuigi ta vend tegi kõik, et hävitada lootus Richari tagasi tulekuks
Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Omaenda elu eest. Me olime kaheksatestkümneaastased ning hakkasime alles maailma ja elu armastama; kuid me pidime nende pihta tulistama. Esimene granaat, mis märki tabas, tabas me südant. Oleme välja lülitatud mõistlikust tegevusestm edasipüüdmisest, progressist. Me ei usu enam sellesse; me usume sõjasse." Raamatus tuleb välja, et ainuke elu mida need noored poisid teavad ongi sõjarindel. Nad viskavad nalja oma kaaslastega, otsivad toitu, käivad prantsuse naistel külas, kuid koju naastes ei oska nad kuidagi edasi elada. Nad pole näinud elu väljaspool kooli ja sõda, nad pole teinud karjääri ega võtnud endale naist. Sõdurid on alles poisikesed, kelle elu peaks alles algama, kuid minnes sõtta, puruneb nende julgus edaspidiseks eluks. Saades sõjas emotsionaalselt kahjustada, ei suuda nad enam suhelda inimestega väljaspool lahinguvälja.
Ta on noor mees, kes on otse keskkoolist saadetud, koos oma sõpradega, sõjarindele. Ta suudab tihti leida väljapääsu mingist olukorrast. Paul on inimene, kelle jaoks on sõbrad elu. Seda näitab teoses, tema abivalmisus ja teistega arvestamine. 5. Teose käigus muutb peategelase iseloom. Algselt selline hella loomuga ja kõigile andestavast Paulist saab raamatu lõpuks karm rindevõitleja, kes püüab kõik tunded alla suruda, et käituda sõjarindel õieti. 6. Arvan, et teose sisuga soovib autor selgitada sõja tagajärgi ja võibolla ka sõja tekkimise põhjuseid. Kindlasti tahab autor ka kirjeldada noorte sõjameeste elu rindepäevil. 7. Seda sama raamatut ma enam lugeda ei sooviks, kuna see ei pakkunud nii palju põnevust minule. Kuid raamatuid, mis räägivad sõdurite elust rindel, oleks veel päris huvitav lugeda.
Sel perioodil luges Johannes Vares-Barbarus palju ilukirjandust ja tundis huvi Prantsuse kirjanduse vastu. 1914.a sügisel saadeti Barbarus koos oma kursusekaaslastega rindele, kus ta viibib kuni 1917. aastani. 6. Sügisel pääses Barbarus arstide vahetuse tõttu rindelt tagasi ja asus töötama Kiievisse. Samaaegselt avanes tal ka võimalus sooritada 1914.a ülikoolis võlgujäänud riigieksamid. 1917.a tekkis ka rühmitus ,,Siuru". Barbarus, kes küll oli sõjarindel, toetas siiski rühmituse väljaandeid oma kaastööga ja oli tema liikmetega tihedas kirjavahetuses. 1919.a sügisel oli ,,siuru" lagunemas ja Marie Under ning Artur Adson palusid Barbarusel rühmituse liikmeks astuda, Johannes Vares nõustus, kuid mingit erilist vaimustust ta ,,Siuru" vastu üles ei näidanud. 1921.aastal loodi opositsiooniline rühmitus ,,Tarapita", mis kaitses demokraatlikke ideid. Sinna kuulusid ametlikult 10 kirjanikku, sealhulgas ka Barbarus
Poola puutumatust. Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL vahel algasid läbirääkimised, edu korral oleks Saksamaa jäänud 2 tule vahele. 3. MRP 23. august 1939.a MRP oli mõlemale poolele kasulik, sest: 1) saadi uusi alasid 2) saksamaa sai alustada sõda kartmata NSVL sekkumist 3) saksamaa sai Nõukogude liidult sõjapidamiseks vajalikke kaupu 4) NSVL võitis aega saksamaale kallaletungi ettevalmistamiseks, samal ajal kui sksamaa nürgestas end võideldes sõjarindel 5) Stallin sai mängida hiljem Eeuroopa "päästjat" fasismist, mis tegelikkuses tähendas nendes riikides sotsialistlikke revolutsioonide läbiviimist ja muutmist Moskvast sõltuvateks. Võrdle Müncheni sobingut MRP-ga? Müncheni sobing MRP Avalik konverents Salapakt Osapooled:GER, ENG, ITA, FRA GER, RUS
ja laiatarbekaupadele, võeti vastu uus kostitutsioon, mille elluviimise lükkasid jakobiinid aga edasi põhjendusega, et sõja ja mässude ajal vajatakse karmi valitseja kätt, loodi ka Ühiskondliku Julgeoleku Komitee, mis koondas enda kätte politsei ülesanded (KGB rulez). Pärast revolutsiooni 1 ühe juhi Jean Paul Marat' tapmist 13. juuli 1793 läksid jakobiinid üle üleüldisele terrorile, mille käigus tapeti umbes 40 000 inimest. Edu sõjarindel tõi aga varsti kaasa rahulolematuse Robespierre'i diktatuuriga, sest langes ära vajadus tugeva võimu järele. Vastupidiselt sellele süvenes aga diktatuur pidevalt. Küpsemas oli hea viljasaak, kuid talupoegade meelehärmiks see sundvõõrandati (ikkagi ikaldus, lootusetu!). Konvendis ja Rahvapäästekomitees kujunes jakobiinide diktatuuri vastu opositsioon ja 9. termidooril (27. juulil 1794) viiski see opositsioon läbi sõjalise riigipöörde. Konvent võttis vastu
Kodumaa kaotamise traagika „Üle rahutu vee“ August Gailiti nimeline novelliauhind (Valga keskraamatukogu) „Kadunud põlvkod“ kirjanduses Ehk noor põlvkond, kes oli I maailmasõja tõttu invaliidistun ud, vaimselt ja moraalselt kadunud Hingeline tasakaal kadunud, hirmuunenäod Sõjajärgne majanduskriis Ernest Hemingway (1899-1961) Ajalehereporter, suunuds Euroopasse ja sai sõjarindel raskelt viga 1920ndatest aastatest põhitegevus kirjandus Osales II maailmasõjas Kannatas depressiooni ja alkoholismi all, lõpuks lasi end maha Teosed autobiograafilised (võitlus, armastus, surm) Romantiline macho Ameerika kirjanduse suurkuju ja sümbol „Hüvasti, relvad“ (tugevalt sõjavastane teos) „Ja päike tõuseb“, „Kellele lüüakse hingekella“, „Vanamees ja meri“ (Nobeli kirjandusauhind 1954)
Siiski jäi alles mõlema riigipoole ühine seadusandlus. Poliitiline ja kultuuriline keskus nihkus Roomast itta – Constantinus nimetas aastal 326 uueks pealinnaks Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riik varises rahvasterände tagajärjel kokku 476/480. Ida-Rooma riigis algas aga uus õitseng, ja keiser Justinianus (527-565) suutis mõlemad riigipooled koguni korraks veel ühendada. Justinianus püüdis vastata keisriideaalile, kes pidi olema nii edukas sõjarindel ka ka edukas valitseja ning hea seadusandja. Nii andis ta käsu koostada seaduseraamat, mida meie tunneme nime all Corpus Iuris Civilis. See hõlmas nii legitimeeritud vana õigust Institutsioonide ja Digesta näol, kui ka keisrite seadusandlust nime all Codex. Hiljem liideti nendega ka neljas osa Novellae. b) Bonfante periodiseering Itaalia õigusteadlane P. Bonfante on leidnud, et õigust ei saa periodiseerida ei
annaabi.ee 
