TEINE MAAILMASÕDA (1.september 1939 - 2.september 1945) I Sõja põhjused (käsitletakse tunnis) II Sõja algus (MRP realiseerimine) Saksamaa tegevus: · Sxm eesmärgiks oli välksõda (Blitzkrieg), mis realiseerus loodetust lihtsamini. · 1.septembril 1939 tungis Sxm kallale Poolale ("Weißplan").Kuna augustis olid Ing ja Poola sõlminud liidulepingu, siis Ing nõudis Saksamaalt vägede väljaviimist Poolast. · 3.septembril kuulutasid Ing ja Pr Sxm-le sõja. Läänerindel algas nn kummaline sõda (Sitzkrieg)- sõda oli küll välja kuulutatud, kuid sõjategevust Sxm vastu ei alustatud. Ing ja Pr lootsid, et Sxm tungib edasi NSVL-i ja purustab sealse kommunismi. Vaenupooled istusid vastastikku kindlustustes (Magino liin prantslastel ja Siegfriedi liin sakslastel) ja pidasid propagandasõda (lendlehed, muusika) · 9.aprillil 1940 tungiti Taani ja Norrasse ettekäändega kaitsta nende riikide neutraliteeti
veebruari õhtul kell 20 Pärnus Endla teatri rõdult. Miks peetakse Eesti riigi sünnipäevaks 24.veebruari? Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts) Millised huvid olid Saksamaal seoses Baltialadega ja miks? kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte. Keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur. Poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse Sxm, Soomes lasti maha J.Vilms). Majanduse allutamine Saksamaale > vilja väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, tööpuuduse kasv. Kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides. Baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik - Berliinis ei toetatud, kuid novembris keiser siiski allkirjastas selle, kuid Sxm-l puhkes revolutsioon ja kava ei saanudki teostada
Prantsusmaa 1) 1920´aastatel üritas Euroopas domineerida (omas tugevamat sõjaväge) ja Saksamaale kohta kätte näidata: 1923 Ruhri okupeerimine > Ing ja USA toetavad Saksamaad, Pr tõmbab väed tagasi 2) 1920´aastatel kõige NSVLi vaenulikum riik, sest kaotas varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale 3) algatas Briand-Kelloggi pakti (vt Rahvusvahelised suhted) 4) 1930´aastatel välispoliitiline seisund ebasoodne, sest Pr-d ümbritsesid 3 diktatuuririiki (Sxm, Itaalia, Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: Pr ja NSVLi lähenemine (Idapakti sõlmimise kava, 1935 vastastikuse abistamise leping suunatud Sxm vastu) lähenemine Ing-le (N: neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmine Saksamaale koos Ing-ga Münchenis 1938)
Raha kaotas väärtust. Saksamaa majandusele ränk. Passiivne vastupanu (streigid, jne). Euroopas majanduslangus. Nõukogude Liit kasutades eksportida maailmarevolutsiooni-organiseeriti riigipöördekatsed Bulgaarias, Eestis. Maailmamajandus: Dawesi plaan 1924- · hoidmaks ära sõja puhkemist Euroopas · Reparatsioonide suurust vähendati (1 miljard kuldmarka aastas) ja maksmise tähtaegu pikendati · Majanduse jalule aitamiseks andis USA Sxm-le laene. · Dawes`i plaan rahuldas Saksamaad (Weimari vabariiki), aitas leevendada majanduskriisi, viis Prantsuse okupatsioonivägede väljaviimiseni Ruhri piirkonnast ja lõppkokkuvõttes vähendas sõjaohtu Euroopas Suur majanduskriis (1929-1933) Põhjused: Ületootmine, vale majandamine, valitsuste vead kriisi ajal olemus ja levik: levis riigist riiki, kriisi ületamise vahendid: (riik sekkus senisest rohkem majanduse korraldamisse, diktatuuri teke), Dawesi plaan 1924.a
veebruaril Pärnus "Endlas". 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus eesotsas K.Pätsiga. Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna. IV Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 1) kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte 2) keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur 3) poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse Sxm, Soomes lasti maha J.Vilms) 4) majanduse allutamine Saksamaale > vilja väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, tööpuuduse kasv 5) kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides 6) baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik - Berliinis ei toetatud, kuid novembris keiser siiski allkirjastas selle, kuid Sxm-l puhkes revolutsioon ja kava ei saanudki teostada VABADUSSÕDA 28.november 1918 - 2
23.veebruaril Pärnus "Endlas". 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus eesotsas K.Pätsiga. Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna. IV Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 1) kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte 2) keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur 3) poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse Sxm, Soomes lasti maha J.Vilms) 4) majanduse allutamine Saksamaale > vilja väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, tööpuuduse kasv 5) kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides 6) baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik - Berliinis ei toetatud, kuid novembris keiser siiski allkirjastas selle, kuid Sxm-l puhkes revolutsioon ja kava ei saanudki teostada VABADUSSÕDA 28.november 1918 - 2.veebruar 1920
o tunnustati nende alede iseseisvust, mis olid niikuinii juba eraldunud o hiljem üritati kaotatud alasid relvajõul tagasi saada 1. olulisem samm oli sõja lõpetamine (vajalik riigi päästmiseks majanduslikust kaosest ja kindlustada enda võimu. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis. Kuna rahu sõlmiti Vm jaoks ebasoodsate tingimustega, siis esimesel võimalusel see tühistati (Novembrirev Sxm-l). 2. Teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasatakse valitsusse vasakpoolsed esseerid, kuid koostöö ei laabunud. Juulis toimus esseeride mäss, mis suruti maha. 3. Teiste parteide survel kutsuti kokku Asutav Kogu, kuid kuna enamlased ei saavutanud seal enamust, siis Lenini käsul saadeti laiali. V Kodusõda ja intervensioon okt 1917-1920 intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (N: revi mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks).
1920´aastatel üritas Euroopas domineerida (omas tugevamat sõjaväge) ja Saksamaale kohta kätte näidata: · 1923 Ruhri okupeerimine > Ing ja USA toetavad Saksamaad, Pr tõmbab väed tagasi 1. 1920´aastatel kõige NSVLi vaenulikum riik, sest kaotas varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale 2. algatas Briand-Kelloggi pakti (vt Rahvusvahelised suhted) 4. 1930´aastatel välispoliitiline seisund ebasoodne, sest Pr-d ümbritsesid 3 diktatuuririiki (Sxm, Itaalia, Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: · Pr ja NSVLi lähenemine (Idapakti sõlmimise kava, 1935 vastastikuse abistamise leping suunatud Sxm vastu) · lähenemine Ing-le (N: neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmine Saksamaale koos Ing-ga Münchenis 1938) 5. Diktatuuririikide iseloomulikud jooned (Saksa, Itaalia, NSVL näitel)
GDP.PCAP.CD Sao Tome and Principe STP GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Suriname SUR GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Slovak Republic SVK GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Slovenia SVN GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Sweden SWE GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Eswatini SWZ GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Sint Maarten (Dutch part) SXM GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Seychelles SYC GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Syrian Arab Republic SYR GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Turks and Caicos Islands TCA GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Chad TCD GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD East Asia & Pacific (IDA & I TEA GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Europe & Central Asia (IDA TEC GDP per capita (currNY.GDP.PCAP
annaabi.ee 
