Eesti jazzmuusika Inger Kändla 9.a klass Jazz jõuab Eestisse Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre https://www.youtube.com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Muusikud raudse eesriide taga 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus
Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal, kui ka raadios Svingis sulasid ühte kaks tendentsi – orkestraalne ja solistlik MIS TEEB TRADITSIOONILISEST JAZZIST SVINGI? Jazz-muusika esitajaid oli korraga rohkem, st svingorkestris oli rohkem muusikuid, kui traditsioonilistes jazz-ansamblites Sving on improvisatsioonivaesem – Meloodiad olid kas originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest lauludest, enamasti bluusidest Svingmuusikat kasutati ka tantsumuusikaks Svingi harmoonia erines eelnevate jazzi alaliikidega lih tsama, ker-gema ja euroopalikuma harmoonia poolest BIGBÄNDID Svingiajastul kujunesid välja uut tüüpi jazz-koosseisud bigbändid Põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades Arranžeerimispõhimõtted suurele koosseisule töötas välja
Jazzmuusika Eestis Reet Jürima 2012 Jazzmuusika Eestis Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Jazzmuusika Eestis Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre YouTube - Helmi - Raimond Valgre (esitab Modern Fox ) 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Jazzmuusika Eestis 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad
kõigile neljale löögile. Third level Fourth level Svingil on kiikuv ja õõdsuv Fifth level rütmika. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Bigbändid ja pillid Svingmuusikat esitavateks Svingis sulasid ühte kaks pillideks olid klarnet, tendentsi orkestraalne ja saksofon, trompet, tromboon, solistlik. klaver, kontrabass ja Solisti pillitämber kõlas trummid. bigbänfi toetusel säravamaks Vajadus suuremate ja kui kunagi varem, seetõttu võimsamate kõlajõuga kerkis 1930. aastatel esile orkestrite järgi kujunesid palju suurepäraseid
Need aga erinevad dzässi omadest tunduvalt. Suur osa neist on kas mollis (1, ½ ,1, 1, ½, 1, 1 tooni), doorias (1, ½, 1, 1, 1, ½, 1) või meloodilises mollis (1, ½, 1, 1, 1 ½, 1, ½ tooni). (ibid) Mustlasdzäss sarnaneb kõige rohkem vast svingiga (dzässmuusika stiil, mis sai alguse 1930ndatel). Svingi iseloomustab tantsulisus ja improvisatsioonivaesus. Pillidest kasutati enim klarnetit, saksofoni, trompetit, trombooni, klaverit, kontrabassi ja trumme. Svingmuusikat esitab tavaliselt svingorkester, kus on tunduvalt rohkem muusikuid kui traditsioonilise dzässi koosseisus. (Sving...2007) Kuna ka mustlasdzäss sai alguse 1930ndatel, mõjutas seda kõige rohkem tema kaasajal tuntust ja populaarsust kogunud muusikastiil. Kõige tuntumaks mustlasdzässi näiteks peetakse stiili peaesindaja Jean ,,Django" Reinhardt` i lugu ,,Minor Swing" (CD + Lisa 4) (Gypsy jazz...2010). Järgneva kokkuvõtte tegingi selle loo põhjal
esimeseks hääleks. Svingmuusika väljakujunenud stiilile tegi Ellington mööndusi alles 1939. aastast alates. Eriti vaimustatud oli Milleri orkestrist noorsugu, kellele ta pakkus veidi sentimentaalset lüürikat, selle a) Blues kõrvale aga tugeva kontrastina ka lausa elektriseeriva pulsiga svingmuusikat. Ansambli mängukultuuri Kõigist ameerika olustikus levinud afro-ameerika muusikalistest vormidest on blues jazziga kõige ja kõla poolest olid Milleri tippsaavutused tol ajal üsna lähedased absoluutsele ideaalile. Ta arranzeeris otsesemates ja tihedamates sidemetes. Töölaulud, spirituaalid ja blues on oksad ühest puust. Blues'is on hästi, kirjutas häid laulutekste ja oli hea organisaator
noodimaterjali või kes tegi/kohandas neile seadeid, V. Saretoki andmetel oli Bummy Band Valgas aga väga populaarne (Saretok 1956: 223). Neid andmeid kinnitab ka Valgast pärit saksofonist-klarnetist Leo Ojakäär oma kirjas V. Ojakäärule (Ojakäär 2000: 203). Teise Valga orkestri MG (tegutses 1930. aastate lõpul ja 1940. aastate algul) repertuaarist ei ole mingeid konkreetseid andmeid teada. Leo Ojakääru kaudu, kes ise seal mängis, teame vaid, et mängiti svingmuusikat (Ojakäär 2000: 204), mis orkestri koosseisu vaadeldes (vt foto 42) tundub täiesti usutav. Viljandi. Mõningaid andmeid Viljandi džässielu kohta on leida “Sakala” kalendris ilmunud sealse koduloouurija Heiki Raudla kirjutatud Jüri Tibari 134 materjalidel põhinevast artiklist (Raudla 1993: 130–134). Samuti leiame mõningast teavet eelmainitud Robert Tilgari päevikutest ja Viljandi I džässikontserdi (1937) puhul ilmunud ajaleheartiklitest. Kõigis neis
annaabi.ee 
