kõrgseltskonda ning kellega ta elas 19061910 Royallieus koos. Tema rahalise abiga ja tema korteris avas ta 1910 Pariisis naistekübarate ateljee, mis sa peagi menukaks. Coco Chaneli moelooming, mis ilmus müügile 1920. aastatel, äratas suurt tähelepanu ja muutis põhjalikumalt varasemaid tavasid. Endiste ebamugavate ja raskete rõivaste asemel kujundas ta sirgelõikelisi seelikuid, praktilisi sviitreid ja avaraid jakke, mis olid mugavad ning võimaldasid vabalt liikuda. Need rõivad sobisid iseseisvatele ja tegusatele naistele, kes soovisid töötada ja sportida. Varasemate kaunistustega ülekülvatud naisteriiete kõrval mõjusid Chaneli mudelid ülilihtsate, ent samas stiilsete ja maitsekatena. Samas olid need kaunid ja naiselikud ning sobisid ka peenesse seltskonda. Chaneli kujundatud rõivad muutusid naiste seas väga populaarseks.
seelikuid. Sõjatandrilt koju saabunud meestele oli üllatuseks naiste põlvini ulatuvad kleidid. Sel ajal kujunenud uued, rõivastuse ilu ja otstarbekust puudutavad ettekujutused on jäänud püsima pikaks ajaks. Samuti kandsid sel ajal peaaegu kõik mehed kalifeepükse ja kedrisid või nahast säärekaitseid. Sellises riietuses mindi isegi õhtusöökidele ja teatrisse. Esimene maailmasõda viis ellu Chaneli ideed lihtsusest sai moe tuum. Paljusid spordirõivaid nagu näiteks sviitreid ja lühikesi seelikuid hakati kandma iga päev. Pärast sõda püüdsid paljud minna tagasi endiste aegade juurde kuid oli juba liiga hilja. 20ndad Kahekümnendaid iseloomustavad suurlinnaeluga samastunud romantilised regionalistid, mis väärtustavad väikelinnade ja farmide rahulikku ja töökat elu ning USA regioonide omapära. Moodi tuli vabalt langev särkkleit.. Tüüpilisel kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja
mille tulemusel termin ,,statniki" hakkas ununema. Sellest ajast alates ja kuni kuuekümnendate lõpuni kandis noorte alakultuur nimetust ,,stiljagi". [ : https://strana-sssr.net ( 10.05.18 )] 4 2. Mood Stiljagide mood oli väga eripärane ja kergesti äratuntav. Samuti oli see pigem karikatuurne, kuna algusest peale kandsid noormehed suuri erinevate mustritega ülikondi, laiu värvilisi pükse, põdra joonistusega sviitreid, mitmesuguseid kaabusid ja erksaid sokke. Sellisele riietusele tavaliselt lisandus oranzi värvi lips, mis kandis nime ,,tulekahju zunglis". Jalas olid terava ninaga erakordsed kingad ning peas olid moodsad mustad prillid. 5 Et muutuda stiljagideks, oli tüdrukutel kõik palju kergem, kuna piisas lihtsalt vilgast meigist ja soengust ,,maailma pärjake" ( tehti palju lokke ja keriti nad peas pärjaks). Igapäevaseks
Sõjatandrilt koju saabunud meestele oli üllatuseks naiste põlvini ulatuvad kleidid. Sel ajal kujunenud uued, rõivastuse ilu ja otstarbekust puudutavad ettekujutused on jäänud püsima pikaks ajaks. Samuti kandsid sel ajal peaaegu kõik mehed kalifeepükse ja kedrisid või nahast säärekaitseid. Sellises riietuses mindi isegi õhtusöökidele ja teatrisse. Esimene maailmasõda viis ellu Chaneli ideed – lihtsusest sai moe tuum. Paljusid spordirõivaid nagu näiteks sviitreid ja lühikesi seelikuid hakati kandma iga päev. Pärast sõda püüdsid paljud minna tagasi endiste aegade juurde kuid oli juba liiga hilja. 1960.aastal väljendasid naised oma sotsiaalset vabanemist rõivastusega . 4 Moeloojad 20. sajandi disainerid pole enam lihtsalt disainerid vaid rahvusvaheliselt tuntud nimed ,mis ühendavad endas andeka disaineri, hea vaistuga ärimehe ja särava isiksuse. Moodi tuli vabalt langev särkkleit
olid nii ühe- kui ka kaherealised ning reväärid olid kindlasti laiad ja pikad. Püksid olid laiad, lipsud erksavärvilised ja käsitsi maalitud. Värvilised meestesärgid leidsid tunnustust ka konservatiivsete ärimeeste ringkondades. Vabaajariided said populaarsemaks kui iial varem: igal endast lugupidaval mehel oli olemas sportlik tviidist pintsak, päevasärk, kootud vest, ruudulised püksid ja kitsas lips. Meessoost biitnikud kandsid kottpükse, avaraid sviitreid, nahkjakke, töömehepluuse ja kõike, mis musta värvi. Nende pruudid eelistasid musti sukkpükse, sirgeid seelikuid ja madalaid rihmikuid või baleriinikingi. Poiste juuksed olid pikemad kui sel ajal sobilikuks peeti, neiud aga pügasid endale enamasti nudipea. Greaser’id kandsid kitsaid teksapükse, mis pahkluuni laialt üles käänati, valgeid T-särke, mille varrukad samuti üles keerati, hoidmaks pahelist sigaretipakki ja rõhutamaks biitsepsit, ning kammi pükste tagataskus, et igas
Sikiks muutunud vabatahtlik töö avardas naiste väljavaateid. Lõpptulemusena said 1918. aastal üle 30-aastased 1Kättesaadav Internetist: https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Poiret 2 http://www.metmuseum.org/toah/hd/poir/hd_poir.htm 5 naised Inglismaal hääletusõiguse, millega seoses muutusid naised iseseisvamaks ning pöörasid rohkem tähelepanu moele. Paljusid spordirõivaid, nagu näiteks sviitreid ja seelikuid hakati kandma igapäevaselt. Naised eelistasid ka aktiivsemat eluviisi ning hoolitsesid rohkem oma keha ning tervise eest3. Terve aastakümne vältel kasutati palju karusnahka, millega kaunistati nii kübaraid, kotte, kasukaid, suvekleite ning isegi ööriideid. Kasuka ülevalpool vöökohta kaunistades jäeti alumine osa lihtsaks4(vt joonis 3 ja lisa 2). Hoo sai sisse ka Chanel, kelle idee baasil hakkas kogu moe tuum lihtsuse ümber tiirlema
millest valmistatakse kerget ja vastupidavat tuntud headuses põhjamaist disainmööblit. Norra mööbli nii büroomööbli, diivanite kui lastetoolide puhul on esikohale seatud ergonoomiline mugavus. Suuremad ekspordiartiklid on lamamistoolid, diivanid, koosolekuruumide istmelahendused ja tervishoiusektori mööbel. Üleriideid tootvad Norra rõivatöösturid on ühendanud oma toodetes soojuse, mugavuse ja moodsa disaini. Tulemuseks on lai valik populaarseid villaseid sviitreid, kampsuneid, jakke, mütse, salle ja käpikuid. Vabaõhutegevused matkamine, küttimine, kalastamine ja suusatamine on norralaste elustiili lahutamatu osa. Selleks otstarbeks toodetakse suusavarustust, kelke, kalapüügivahendeid, matkasaapaid, sooja aluspesu, magamiskotte, telke, seljakotte ja veekindlaid rõivaid. 26 4.9. TEENUSED Norra eksportis 2005
annaabi.ee 
