keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale; ainult üks rootslane seitsmest elab maal Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Loodustik Maa keskosa Svealand on suur järverikas tasandik, mille kliima soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub mitu suuremat linna, nende hulgas ka pealinn Stockholm. Lõuna pool asub Götaland. Seal on soine ja väheviljakas pinnas ja seal elab hõredalt inimesi. Rootsis on palju vee-energia rikkaid jõgesid, nagu Läänemerre voolavad Ume ja Lule, ning suuri järvi, nagu Vänern, Vättern ja Mälaren. Taimestik on piirkonniti erinev. Põhjaosa iseloomustab
1. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist Rootsi Kuningriik asub Põhja Euroopas, Skandinaavia poolsaarel , Balti mere ääres.Pindala on 450 tuhat ruutkilomeetrit . Balti meres talle kuuluvad saared Gotland ja Öland. Mandril Rootsi naabrid on Norra ja Soome , aga kaugel pole ka Taani , Saksamaa ja Balti riigid nad asuvad üle Balti mere . Rootsi ulatuslikul ja mitmekesisel maa alal eraldub selgelt kolm suurt piirkonda : Norrland , Svealand ja Götaland . Suuresti Lapimaaga kokkulangev polaarjoonetagune Norrland on hõredalt asustatud ning kõige mägisem piirkond . Eriti mägine on Norra piiri äärne ala, kus asub maa kõrgeim tipp Kebnekaise 2111 meetrit üle merepinna . Maa keskosa ( Svealand ) on suur järverikas tasandik , mille kliima soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub ka mitu suuremat linna , nende hulgas pealinn Stockholm . Lõuna pool asub Götaland . Sealse soise ja vähe
Keemiatööstus on kõrgel järjel. Farmaatsiatööstus – kõrgtehnoloogia. Muud- kummitooted jne. 5. TOIDUANIETETÖÖSTUS Kasutab 70% Rootsi enda põllumajandussaadusi, suur osa eksporditakse. Disain, turustus, reklaam. REGIOONID GÖTALAND Siia jäävad Skone madalik ja Läänerannik, on riigi viljaait, tähtsal kohal on toiduainete tööstus. Läänerannik on kalastuspiirkond. SVEALAND Asub Rootsi keskkosas ja on suurim ja tähtsam tööstuspiirkond NORRLAND Kõige põhjapoolsem regioon, mis hõlmab kahte kolmandikku riigi pindalast, kuid vaid kaheksandiku rahvastikust, siin on suured metsad ja palju jõgesid, peamisteks tegevusaladeks on maavarade kaevandamine, metsandus ja turism (taliturism – suusakeskused)
Maa jaotub 3 ajaloolis-geograafiliseks piirkonnaks: Norrlandiks, Svealandiks ja Götalandiks. Kõrgeim ja loodusoludelt kõige karmim on põhjaoasas asuv Norraland (2/3 Roosti pindalast). Piki Norra piiri kõrgub Skandinaavia mäestiku teljeosa (maa kõrgeim tipp on Kabnekaise mägi, 2111 m). Kagu suunas madalub mäestik astanguna Norrlandi platooks ja Botnia lahe äärseks rannikumadalikuks. Kaljupinda liigestavad käredavooluliste jõgede sügavad orud. Svealand asub Norra piiri ja Läänemere ning Siljani ja Vätterni järve vahel. See on valdavalt Kesk-Rootsi madalik, mille nõgudes asuvad Euroopa suurimate järvede hulka kuuluvad Vänern, Vättern, Mälaren ja Hjälmaren. Rootsi lõunosa hõlmab Götaland. Selle põhjaosa moodustab kaljune Smålandi ehk Lõuna- Rootsi kõrgustik (kõrgeim punkt on Tomtabacken, 377 m), äärmise lõunaosa hõlmab tasane viljakate 6
ministrid. Seadusi viib ellu valitsus eesotsas peaministriga. Valitsus on vastutav Riksdagi ees. Praegune riigipea on kuningas Karl XVI Gustav. Loodus Rootsi loodus on väga mitmekesine, kuna riigi alad ulatuvad välja väga erinevatesse piirkondadesse. Põhjas mäed, lõunas aga liivarannad. Maa jaotub 3 ajaloolis-geograafiliseks piirkonnaks: Norrlandiks, Svealandiks ja Götalandiks. Maa keskosa Svealand on suur järverikas tasandik, mille kliima soodustab põllumajanduse arengut ning kus asub mitu suuremat linna, nende hulgas ka pealinn Stockholm. Lõuna pool asub Götaland. Seal on soine ja väheviljakas pinnas ja seal elab hõredalt inimesi. Pinnamood
aladel. Rootsi viikingid käisid ka Soome aladel, kuid sinna väga ei kiputud, sealsete oma jumalate ja kommete tõttu. Island kuni 800 a ema võrdsustus ja ajas ise oma viikinite asju. (Joe, 2006) Üks asi mis neid kõiki ühendas oli ühine keel. Norse e Põhjala keel (nim. ka Norra keeleks).Teine ühine asi oli usk. Neid eristati erinevate Kuningriikide alusel, nagu Taani, Lääne-Gotland, Ida- Gotland, Svealand (osa Rootsi lõunaosast). ( Allan, 2004, lk 10) Viikingite kolooniaid oli igal pool üle põhjamaade, Gröönimaast kuni Inglismaani välja. Sealsed piirkonnad, külad, alevikud kannavad tänapäevani norrapäraseid nimetusi. Vallutatud said ka Island, Gröönimaa, talvituti aga ka New Foundlandis, Põhja-Ameerikas Nad rajasid riigid Põhja- Prantsusmaale (Normandia), kui ka Venemaal, kuni Kaspia mereni välja, liiguti mööda jõgesid. (Lindqvist, 1993, lk 7)
Riiklik korraldus: unitaarne, jaotatud 21 lääniks ja need kokku 290 kommuuniks (vallaks) Konstitutsiooniline alus: KOV-i teostatakse kohalikul tasandil kommuunides ja regionaalsel tasandil lääninõukogudes. Lään on geograafiline baasüksus: 1) keskvalitsuse regionaalsele administratsioonile, s.t lääni-valitsusele 2) regionaalsetele omavalitsusorganitele, s.t lääninõukogudele Rootsi ajaloolised maakonnad Götaland: 10 maakonda Norrland: 9 maakonda Svealand: 6 maakonda Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste struktuur. Peamised alljaotused. KOV toimib kohalikul ja regionaalsel tasandil vastavalt kommuunide ja lääninõukogude kaudu. Rootsis on 290 kommuuni ("kommuner") ja 21 lääninõukogu ("landsting"), millest 2 lääninõukogu moodustavad kumbki omaette regiooni. Gotland on üheaegselt nii kommuun kui lään. Riiklikku haldust esindab igas läänis läänivalitsus (keskvalitsuse peamine
annaabi.ee 
