Keskkonnamürgid, õhusaaste, Puuduliku andmestikuga Formica rufa Metsataimkond hapestumine; Metsamajanduslik tegevus [11] Sipelgate peamiseks ohuteguriks on lageraie.[6] Kaitse tähtus ja meetodid Silmaspidades metsakuklaste metsakaitselist tähendust on oluline nende liikide isendeid ja nende pesi kaitsta. Erilist tähelepanu on vaja pöörata linnade, suvituskohtade ning maa-asulate ümbrusesse jäävaid pesi, sest need pesad kanatavad kõige tihedamini ebaküpsete inimeste sihiliku vandaalsuse tõttu. Kui kevadel lõhutud pesa suudavad sipelgad suve jooksul üles ehitada, siis sügisel kahjustunbud pesa ei suudeta parandada ja see võib põhjustada kogu pesakonna hukku, mida põhjustab niiskus ja külm, mille eest lõhutud pesa kaitset ei paku. Metsakuklaste kasulikkust ja nende arvukuse vähenemise tendentsi arvestades on nad
19.sajandi esimesel poolel iseloomustas Eestos turismi mudaravilate ning ööbimisasutuste rajamine.Sel perioodil kujunesid Haapsalu, Pärnu, Kuressaare ja Narva-Jõesuu puhkuse-,lõbustus- ja terviseravikeskusteks. Tõuke turismi elavnemiseks andis raudtee ehitamine, mis algas 1869.aastal. Pärast 1870. aastaid hakkasid looduskaunitesse kohtadesse, nagu Elva, Võsu, Pirita, Nõmme jt, tekkima puhkeasulad. Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil (19128-1940) taastus ja kujunes välja suvituskohtade ja kuurortide võrk. Eesti esimene turismiga seotud riiklik tegevus oli suvitus- ja ravikohtade arendamine, millega jätkati Tsaari-Venemaalt alguse saanud tegevust. 1.juunil 1920 registreeriti Eesti esimene turismiorganisatsioon- Eesti Turistide Ühing. Ühing etendas olulist osa Eesti turismi ja matkamise kujunemisel ning arendamisel kuni iseseivusaja lõpuni. 1930.aastad olid Eesti majanduselus, aga ka kultuuris ja arhitektuuris jõukas ajajärk. Tallinn
Kui klassikalise novelli eesmärgiks on välkvalguse-efekt, siis Hindrey novellis saab selleks tavaliselt tähtede kahvatumise efekt. Sündmuse perfektsus ja sündmuse sündmusetus on vaid erinevad nimetused ühele ja samale nähtusele tähtede kahvatumisele. Hindrey novellides esineb kauneid looduspilte ning sugestiivseid (sisenduslikke) meeleolusid, korduvalt on tegevuskohana äratuntav Pühajärve rannatalu, kuid vilksatab ka teisi Hindrey suvituskohtade kontuure, näiteks ,,Maksuinspektoris" Valgemetsa. Paljude novellide taustaks on Tartu interjöör, sealsed kohvikud ja kõrtsid. Neis on kerge lavastada igasuguseid juhuslikke kohtumisi, Hindreyle meeldib oma jutustajat asetada teiste tegelaste jälgimiseks kuhugi kõrtsi nurka. Loodustaustaga novellides armastatakse kala püüda ning vastavates kirjeldustes on kirjanik asjatundja. Karl Ehrmann on oma raamatus
Detailplaneeringu ellurakendamisega formeeritakse ka kultuurmaastik, mis vajab hooldamist. Maastikuarhitektuur on teadus- ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume. Eesti maastikuarhitektuuri on mõjutanud saksa maastikuarhitektid. XIV-XV väljaspool Tallinna linnamüüre üksikud aiad. XVII-XVIII - suvituskohtade (suvemõisad) aiad, pargid (nim. Lufthof ja Höfchen) enamikus korrapärased vee elementidega pargid. XVIII-XIX ja XX algus pargid - Kadriorg Mõisapargid - väikesed, lihtsad, vabakujunduslikud. alates XIX - linnades puiesteed ja haljasalad vanadel kindlustus maa-aladel. Erand XVIII - Tallinna vanalinna ringpuistu. XX alguses - haljasalad ei moodustanud linnades kindlat süsteemi, - üksiktalude aiad - majanduslik funktsioon ületas esteetilise.
3) korrespondentide vastuste arhiiv- suurim arhiiv, mis sisladab kirjasaatjate võrgu liikmete ja koolide kaastöid- vastuseid muusemi koostatud küsimuslehtedele, võitlustöid ja muid kirjutusi etnograafilistel ja kultuurilolistel teemadel. 4) sanitaar-topograafiline arhiiv- tervishoiu instituudi poolt kogutud üle-Eestilised tervishoidliku inventuuri materjalid. Neis on andmeid nii külade, valdade kui ka suvituskohtade kohta. Valdavalt arstide ja vanemate kursuste arsiüliõpilaste kirjelduste põhjal annavad tervikliku pildi inimestest, asulatest ja nende eluolust. 5) etnograafiliste jooniste kogu- olemas on enam kui 50 000 üksikjoonist taluehitistest, mööblist, rõivastusest, tekstiilidest, igapäevastest tarbeesemetest, mis on joonistatud kunstnike ja kunstiüliõpilaste poolt. Eesti ajalooarhiiv- sisaldab endisaegsete Eesti alal tegutsenud riiklike asutuste, kohtu-ja politseiorganite,
annaabi.ee 
