liival. Oma tegevusega segavad loomade elu ning linnud ja teised loomad ei tee enam oma pesaasi randa. Tulevik: Kui jätkub ranna laiendamine Mai rajooni poole siis selle all kanatavad kõige rohkem loomad ja linnud kelle head elukohad ära lõhutakse. Võib juhtuda mingi õnnetus sadamas ning kui saastained kanduvad randa rikub see vee ning loomad ja linnud surevad suvitajaid ei käiks enam selle ranna osas ning nad otsiks mõne muu koha ning rikuksid sealse elukeskkonna ära. Sagedasemad üleujutused viivad järjest rohkem liiva rannast ära ning liiva osa kaoks rannast.
esineb juba XVII sajandi alguse revisjonides. Enne raudtee ehitamist paiknes siin lähedal Tartu-Riia maantee ääres Uderna postijaam, kõrts ja mõned talud. Maad kuulusid Uderna, Meeri ja Konguta mõisale. Arbi järve ligidusse laskis Meeri mõisnik O.Seydlitz püstitada XIX sajandi lõpus üksteist suvilat. 1. juunil 1923 kinnitati Elvale alevi õigused. Alevivalitsus asus energiliselt korraldama alevi elu ja planeerimist, hoogustus ehitustegevus ja kodukaunistamine. Elva köitis suvitajaid järjest rohkem, eriti tartlasi. 1927. a alustas sõite Tartu-Elva vahel mootorvagun. Kaks aastat hiljem valmis Verevi järvele suurepärane ujula ja rannahoone. Juba 1934. aastal tunnistati Elva ja Nuti (praegune Peedu linnaosa) puhkeasulaks. 1937. a registreeriti suvitajaid kaheteistkümnest välisriigist, lisaks rohkelt supelsaksu omalt maalt.[1] ( Verevi järv 1958) 2.1Muistend Muistendi järgi on Verevi järv saanud oma nime sellest, et ta on tulnud karistama Uku
Telefon: 56577132 Suveks on vaja kohvikusse kindlasti ka abitööjõudu; 0,5 töökohaga abitöölise rakendamist. Piirkonna üldine kirjeldus Orissaare alev on tüüpiline maa-alev ja vallakeskus. On kaks kooli, kultuurimaja, kauplused, teenindusettevõtted, mõned tööstusettevõtted. Nagu Saaremaale omane, elavneb alevi elu suvel; palju on läbisõitjaid, lähikonnas on hulgaliselt suvekodusid, sadam võtab vastu jahituriste. Mere lähedus meelitab kohale suvitajaid. Äri-idee Äri-idee olemuseks on kohviku taasavamine. Ruum kohviku jaoks asub I korrusel, kus kohvik tegutses ka eelmise valdaja ajal. On olemas korralikult remonditud kohvikuruum, WC-d, baarilett, väike laoruum ja nõudepesuruum. Maja asub kohviku jaoks soodsas kohas alevi keskel, kaupluse ja parkimisplatsi kõrval. Kohvik on mõttekas avada enne suvehooaja algust. Suveks saame kasutada ka maja ees asuvat terrassi, kuhu paigaldada välilauad
tegemist laenudega teistest kultuuridest, kus nimetatud müüdid mingil ajahetkel piisavalt aktuaalsed on olnud, kuna Eestis ajalooliselt mingit oma "juudiprobleemi" pole olnudki. Seda põhjusel, et siinne juudi elanikkond on alati olnud üsna napp ja eestikeelse kultuuri kokkupuude sellega on olnud pea olematu. Tõe huvides tuleb märkida, et reaalne "juudiküsimus" tekkis Eestis ühel ajahetkel siiski nimelt Pärnus ja Haapsalus suvekuudel, kui Venemaalt saabus siia ohtrasti juudi soost suvitajaid. Sellest ajast on pärit ka nali Pärnu kolme suvekuu nimetustega: peale maid tulevad juudi, juudi ja juudi. Suhtumine juutidesse on kaasajal tugevasti mõjustatud poliitilisest korrektsusest läänetüüpi ühiskondades kehtivast normist suhtuda sallivalt mõnedesse valitud gruppidesse, kes on kannatanud, teistsugused või kaitsetud. Suhtumises juutidesse on oluline osa ajaloolisel tagakiusamiseeripäral,
Seoses jaama ehitamisega hakkas siia kokku voolama igasugust rahvast. Mõisnikud, kelle maadel asus praegune Elva, hakkasid siiakanti rajama suvilaid, hotelle, pansionaate ja töökodasid. Rajati kauplusi ja teenindusettevõtteid. Enne maailmasõda ulatus siinne majade arv juba 50- ni. Tekkisid seltsid, kool ja rida muid ettevõtteid. Areng takerdus mõnevõrra I ms. tõttu. Ka kool kaotas kavatsetud ilme. Peale maailmasõda toimus siin õige kiire areng. Saabus järjest uusi suvitajaid ja elanikke. Järjest raskemaks muutus asula valitsemine kolme mõisa poolt. Elanikud pidid asju ajama ümberkaudsetes vallakeskustes. Otsustati taotleda omavalitsust… Probleeme isevalitsemise taotlemise aluseks oli mitmete eri kihtidest inimeste hulgas. Elva enda inimesed tahtsid enesele omavalitsust. Peale selle olid ka Uderna taluperemehed vihased, et Elva elanikud oli pääsenud Uderna vallavalitsusse ja esitasid Siseministeeriumile
Siis ilmus romaan "Felix Ormusson", mis oli kirjutatud vastukaaluks realistlikule romaanile. See on eesti kirjanduses esimene päevikromaan ja ehe impressionistlik teos. Romaan on lüüriline: olulised pole sündmused, vaid tegelaste tunde- ja mõttemaailm. Teategelane Felix on tüüpiline nooreestilik esteet, kellesse autor suhtub irooniaga. Felix saabub Pariisist võõra nime all. Ta on esteet, kirjanik ja poliitiline pagulane. Ta puhkab suvekodus Lõuna-Eestis. Seal on ka teisi suvitajaid. Felix jälgib neid ja kirjutab kõik üles oma päevikusse, mis ongi romaan minavormis päevikromaan. Tegelasteks on veel sõbra naine Helene ning selle noorem õde Marion. Helene kiindub Felixi, aga katteks hakkab oma õde kirjanikule kupeldama. Juttu tuleb revolutsionäärist Liisast, kes on Siberisse saadetud. Marion kaitseb Liisat ja teeb Feliksile märkuse. Feleks armub Marionisse, saab aga korvi. Felix lahkub, läheb Pariisi tagasi. Felix on kirjaniku kriitiline enesepeegeldus.
Valga transpordi-tööstusliku mineviku tõttu on Valgamaa siiani üks tööstuslikumaid Eesti maakondi, teiseses sektoris töötab siin 43% hõivatutest (Eesti keskmine 35%). Seni paiknes suur osa maakonnaasutusi Tõrvas. Kuid sealt on nad viimaste aastate ümberkorralduste käigus kadunud või ümber tehtud. Tõrva (3200 elanikku) on veel kaunis elujõuline alev, seal on arvestatavaid ehitusettevõtteid, Tõrva lähedal Patkülas toodetakse saepurugraanuleid, käib ka suvitajaid. Üldiselt on aleveid Kagu-Eestis vähe ja needki, mis on (Räpina, Antsla, Puka jt.) surevad äriliselt aegamööda välja, kuigi elukeskkond on neis puhas ja rahulik. Räpina hoiab ennast vee peal palkmajatööstusega, kuid selleski harus on suuremad ettevõtted mujal. Antsla lähedale on küll kasvanud oluline soomlastele kuuluv mööbliettevõte, ent see- eest suleti seal mööblivabriku Wermo osakond. Silmapaistev erand on taliturismilinn Otepää (umbes 3000 elanikku),
annaabi.ee 
