Oder on lühima kasvuajaga teravili (60-115 päeva), mistõttu teda viljeletakse nii mägedes kui ka põhjapiirkondades) Kasvunõuete poolest on oder lähedane nisule, vajab paraniisket neutraalse reaktsiooniga liivsavimulda ning head eelvilja (sobiv on näiteks kartul) Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi. Vastavalt sellele eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. Odrast Otra on nii tali- kui ka suviodra sorte. Taliotra kasvatatakse eelkõige Lääne- ja Kesk Euroopas, Ukrainas ja Venemaa lõunaosas. Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud. Eestis kasvatatakse põhiliselt suviotra. Eestis on odrakasvatuse vanimad andmed Asva linnusasulast esimese aastatuhande algusest eKr. Odra kasutamine Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusi, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid
korral võib oder õitseda enne loomist. Vee vähesuse tõttu jääb ülemine kõrrelüli lühikeseks ja lehetupp võib pead osaliselt katta. Nt. Suvioder Hordeum vulgare L. Ju siristavad sirtsud suve lõpulugu ja valkjaks pleekinud on odrapõld. Öö mängib peitust ümber heinakubu, Ees läbipaistev piimakarva põll. Juta Kaidla Näited ühe suviodra ja taliodra kohta: suvioder "Arve" - varajane Norra sort seisukindel valmib juuli lõpuks sobib katteviljaks söödaoder külvinorm: 450 idanevat tera/m2 CAROLASaaten UnionSaksamaa · Kõrge saagipotentsiaaliga · Talvekindel · Seisukindel · Külvinorm ca 300 - 350 id.tera/m² Talioder Hordeum vulgare Kasutatud kirjandus: Taimekasvatus Koostanud E. Reimets Tallinn 1986 a. Nurmelt ja niidult Koostanud Kustas Põldmaa Tallinn 1976 a.
eelistamise tõttu. Oder on teiste teraviljadega võrreldes üsna lühikese kasvuajaga. Sordist ja kasvukoha kliimast sõltvalt on odra kasvuperiood 60115 ööpäeva. Neljatahuline oder kasvab Eestis ligi 80 ööpäeva. Otra eristatakse selle järgi, mitu tera on odrapeas ridamisi. Vastavalt sellele eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. Odratera võib olla kas kestaga või ilma. On nii tali- kui ka suviodra sorte. Taliotra kasvatatakse eelkõige Lääne- ja Kesk-Euroopas, Ukrainas ja Venemaa lõunaosas. Külmakartliku taimena pole taliodra kasvatamine Eestis kuigi hästi õnnestunud. · Eksport ja import Kuigi suurem osa kasvatatud odrast tarbitakse tootjariigis, läheb ligi 20% kogutoodangust ekspordiks. Suurimad odra eksportijad olid 2008. aastal Ukraina (5,74 miljonit tonni), Prantsusmaa (5,02), Austraalia (3,49), Kanada (2,35) ja Saksamaa (1,66). Suurimad importijad
kivikorjamine. Esimesena külvatakse hernes, seejärel suvioder ning lõpuks nende väetamine. Mais alustatakse taliviljade- ja rapsi taimekaitsega. Järgneb umbrohutõrje talirapsi ja nisu maadel ning nende väetamine. Järgmiseks tööks on suviviljade taimekaitse. Juuni alguses kestab suvi viljade taimekaitse, millele järgneb tali- ja suviviljade väetamine. Kuu lõpus tehakse talikultuuride haigustõrjet. Juulis saab alguse suviodra haigustõrje. Toimub talirapsi külviks maa ettevalmistus, mis on olnud eelnevalt rohumaad. August on koristuskuu, toimub nii hilise kui ka varase odra koristus, samuti talinisu ja talirapsi lõikamine. Kuu keskel külvatakse taliraps, millele nädal hiljem tehakse taimekaitse. Septembris külvatakse tali vili ja nädal hiljem toimub väetamine. Edasi pritsitakse talirapsi taimekaitse vahenditega ja tehakse kasvu reguleerimist.
asendamatute aminohapete sisalduse poolest, ei põhjusta tritikale söötmine koduloomadel ja -lindudel kõhulahtisust. Tritikale pea on tihe, tugevate ohetega. Talioder Kultuuris kasvatatakse peamiselt 2 sõkalteralist (valmimisel jäävad terad sõkaldega kokku) odraliiki kaherealine ja kuuerealine oder. Eestis kasvatatakse peamiselt kaherealise odra sorte. Kuuerealised on mõned varajased ning ka taliodra sordid. Odral esinevad nii tali- ja suvivormid. Suviodra kasvupind oli 2010. a. meil ~122 000 ha, taliotra on viimastel aastatel kasvatatud 1000...1500 ha. Oder on üks lühema kõrrega teravili; kõrs on kuni 80 cm pikkune ja 4...8 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest 3-õielistest pähikutest. Oder on isetolmlev kultuur ja seetõttu ei avane õied tavaliselt õitsemise ajal. Avatud õitsemine võib esineda siis, kui õhutemperatuur on kõrge, loomine kiire ja mullas on piisavalt niiskust. Õitsemine algab
annaabi.ee 
