3. Lühema kasvuaja tõttu lihtsam teha umbrohu tõrjet Puudused: 1. Lühikese kasvuaja tõttu kasutavad halvemini talviseid veevarusid ja mulla toitaineid. 2. Kevadised külviaja tööd kuhjuvad ja on pingelised. 3. Kevadine võrsumine langeb kokku kevad-suvise põuaperioodiga. 4. Osad on pika kasvuajaga ja koristamine sademeterikkale ajale jääb. Oder Kasutamine mitmekülgne: 1. Söödaks 2. Toiduks 3. Tehniline Võrreldes suvinisuga Vähenõudlikum, isetolmleja, transpiratsioonikoefitsient 400. Sobivad huumusrikkad, toitaineterikkad mullad, ei sobi kõrge põhjaveega mullad, kiirekasvuline, varajased sordid 70 päevaga valmis, hilisemad 100. Kaer Põhiliselt loomasööt, rasvarikkad terad. Puudus: Terad kiurikkad Oras-Tärkanud tõusmed Suurem niiskusenõue, transpiratsioonikoefitsient 470. Mullaviljakuse suhtes leplik. Suur juurestik, mis omastab hästi toitaineid. Pikapäevataim. Koristusküpsuseni 80-100 päeva
kogunemine on aeglane. Saabub valmimis- ehk küpsemisfaas. 5 Talinisu agrotehnoloogia Lähteülesanne. Talinisu kasvatamine söödaks. Sort ,,Ramiro" Tingimused: 1.Tavatehnoloogia 2. Raske liivsavi lõimisega muld 3. Eelvili-oder 4. Mulla fosforitarve väike, kaaliumitarve keskmine 5. Planeeritav saak- 5t/ha Talinisu annab võrreldes suvinisuga suurema saagi, on leplikum kasvutingimuste suhtes(võimsam juurestik) ja jõuab koristusküpsusesse varem. Talinisu eelistab raskemaid muldi, lepib kõige paremini raskete liivsavi- ja saviliivmuldadega. Mulla happesus peaks olema pH 5,0-7,5. Parimad eelviljad on põldhein, kaunviljad, haljassööda- ja silokultuurid. Talinisu tuleks külvata septembri esimesel dekaadil. Oleks hea, kui nisutaimed oleksid talve alla minnes vähemalt 2-3 lehe faasis
Raskeid savimuldi ja kergeid liivmuldi tuleks vältida. Hernele on kõige sobivamaks eelviljaks teravili, sest ta katkestab teraviljade haigustsüklid, aktiviseerib bioloogiliselt mulda ning rikastab seda lämmastikuga. Põllu valikul peab arvestama varem kasutatud herbitsiidide jääke (Lontrel, Banvel jms) mullas, mille suhtes on hernes tundlik vähemalt 3 aastat. Kuna hernes tarvitab kasvuperioodil palju niiskust ning idaneb suhteliselt madalal temperatuuril, siis tuleks teda külvata suvinisuga samal ajal. Liiga vara külma mulda külvatuna võib osa herneseemnest minna mädanema. Optimaalne külvisenorm puhaskülvis oleks 80-100 idanevat seemet ruutmeetril. Segus teraviljaga oleks herneseemet 40-50% ja teravilja 50-60% kummagi kultuuri puhaskülvisenormist, s.t hernest 40-60 idanevat seemet ruutmeetril ja näit. otra 120 idanevat tera ruutmeetril. Tugikultuur (keskvalmiv oder) parandab herne (lehelist tüüpi) seisukindlust. Külvisügavus on 5-6 cm, kuiva mulla ja soojade ilmade
Väga hea eelkõige nuum- ja veoloomadele. Soodustab kvaliteetse liha moodustumist. Sobib energiarikkaks lisasöödaks lüpsilehmadele, eriti karjatusperioodil. Odrapõhk sobib lihaveistele. Toiduks kasutatakse põhiliselt kruupide ja tangudena. Odrajahu kasutatakse vähe. Odrajahust leiba ei saa. Saab kasutada õlle ja piirituse tootmisel, õlleoder peab olema ühtlase suuruse ja kvaliteediga. Peab rohkem tärklist sisaldama. Võrreldes suvinisuga on oder vähenõudlik. Idaneb 1-2 kraadi juures. Tärkab 2-3 nädala pärast. Tõusmed taluvad 7-8 kraadi öökülma. Oder on isetolmleja taim. Niiskuse suhtes vähenõudlik üks põuakindlamaid teravilju. Transpiratsiooni koefitsient ligikaudu 400. Suviviljadest üks lühema kasvuperioodiga liik seetõttu vajab viljakat mulda. Varajased sordid valmivad umbes 70 päevaga. Enamus sorte 90-110 päevaga. Soodsates tingimustes on odral 2-3 võrset. Kaer Põhiliselt loomasööt
Oder. Kasutamine mitmekülgne, söödaks veistele, sigadele, hobustele, kaladele;Toiduks, ja tööstustooraineks. Söödana sobib eelkõige nuum ja veoloomadele. Oder sobib energia söödaks lüpsilehmadele karjatamisperioodil. Selleks,et tasakaalustada proteiinirikast söödaratsiooni. Lihaveistele koos kvaliteet söödaga. Toiduks peamisiselt kasutatakse otra jahuna vähe. Odrast valmistatakse lisaks jahule ka viljakohvi. Suur tähtsus õlle ja piirituse tootmisel. Võrreldes suvinisuga on oder vähem nõudlikum. Idaneb ühe - kahe kraadi juures ja tärkab paari nädala pärast. Tõusmed taluvad -7...-8 kraadist öökülma. Põhjapoolsemad sordid on vastupidavamad ja oder on tüüpiline sordiaretus taim. Niiskuse suhtes on oder vähenõudlik. Traspiratsiooni koefitsent on 400, ühe kg tootmiseks läheb vaja 400 l vett. Odral on vaja toitainete rikast mulda. Ta on suviteraviljadest üks lühema kasvuperioodiga liik. Varjased sordid valmivad 70 päevaga. Aga enamus sorte 90..
annaabi.ee 
