rekordi: ta on kirjutanud umbes kaks ja pool tuhat luuletust Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eesti ja Tartu Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga LUULEKOGUD Sonetid (1935) Vanad majad (1937) Reheahi (1939) Põlenud puu (1945) Pühapäev (1946) Seitsmes öö (1947) Tulease (1949) Veebruar (1951) Eikellegi maa (1952) Suvihari (1955) September (1964) Varjumaa (1966) Puud kõnnivad kaugemale (1969) Minu nägu (1970), sisaldab kõiki eelnenud luuletuskogusid ja viit vahepõimikut. Allikad silla juures (1972) Merevalgus. Tuuletund (1977) Tuiskliiv. Talvereis (1985) Hingetuisk. Jääminek (1988) PROOSALOOMING Esikromaan ,,Igatsetud maa" (1949) ,,Kuma taevarannal" (1950) ,,Peipsi" (1954) ,,Taeva võtmed" (1956) ,,Sinine värav" (1957) "Jäälätted" (1957) "Emajõgi" (1961) "Tartu" (1962)
Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat:külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) "Arbujate kaasaeg" (1983). Luulekogud: "Sonetid" (1935) "Vanad majad" (1937) "Reheahi" (1939) "Põlenud puu" (1945) "Pühapäev" (1946) "Seitsmes öö" (1947) "Tulease" (1949) "Veebruar" (1951) "Eikellegi maa" (1952) "Suvihari" (1955) "September" (1964) "Varjumaa" (1966) "Allikad silla juures" (1972) "Hingetuisk. Jääminek" (1988) Valikkogud: "Ajatu mälestus" (1960) "Minu nägu" (1970) "Kogutud luuletused" (1991) Romaanid: "Igatsetud maa" (1949) "Kuma taevarannal" (1950) "Peipsi" (1954) "Taeva võtmed" (1956) "Sinine värav" (1957) "Jäälätted" (1957) "Emajõgi (1961) "Tartu (1962) "Kivisild (1963) "Must raamat (1965) "Keeristuli" (1969) "Joonatan, kadunud veli" (1971) "Öö astmes x" (1973)
pandi arhiivkogusse, aga ka sellepärast, et jäeti igaks juhuks erihoidu edasi. Kui poliitilise sula ajal taastus kirjavahetus kodumaaga, hakkasid pagulased saatma Eestisse vabas maailmas ilmunud emakeelset kirjandust. Saadeti see mõistagi sõpradele ja sugulastele, mitte GlavlitaTMile. Viimane konfiskeeris aga võõrad saadetised juba tollis ja algul lihtsalt hävitas. Näiteks 28. novembril 1958 põletati posti teel saabunud Bernard Kangro luulekogud Pühapäev, Suvihari, Tulease ja Seitsmes öö, Gustav Suitsu Eesti kirjanduse lugu, August Mälgu Tee kaevule, Pedro Krusteni Kaugelviibija käekõrval, August Gailiti Kas mäletad mu arm, Liina Reimani Rambivalgus süttib, Jaan Lattiku Talupoja laul, Friedebert Tuglase Kogutud novellid. I ja palju teisi raamatuid. Jätkuvalt saadeti vähemalt kord kuus tuleriidale tol ajal ilmunud eesti kirjanduse paremik. Raamatuid hävitati nende sisu arvestamata üksnes ilmumiskoha järgi
See on tervikuks koondunud ,,ajatu mälestuse" Kangro, seni veel tõelist tähendust saamata Kangro; see on Ithakale tagasisaabunu luule, õieti neljanda perioodi Kangro, kelle kolme eelnevat me teame, tunneme ja armastame. Need on Hommik (,,Sonetid", 1935; ,,Vanad majad", 1937; ,,Reheahi", 1939; ,,Põlenud puu", 1945; ,,Pühapäev", 1946; ,,Seitsmes öö", 1947), Keskpäev (,,Tulease", 1949; ,,Veebruar", 1951; ,,Eikellegi maa", 1952; ,,Suvihari", 1955) ja Õhtuselgus (,,September", 1964; ,,Varjumaa", 1966; ,,Puud kõnnivad kaugemale", 1969; ,,Allikad silla juures", 1972; ,,Merevalgus. Tuuletund", 1977; ,,Tuiskliiv. Talvereis", 1985; ,,Hingetuisk. Jääminek", 1988). See tähendab varast sünteetilist lürismi, siis romaanikirjanik Kangro lüürikat ning hilist lüürilistest tsüklitest väljakasvavat lüroeepikat. Sarnane küll romantika kuninga Ludwig von
trotslik vastupanutahe saatusele vaheldub nukrusega, kogemishuvi skepsisega ja eneseirooniaga, avali olek absurdiga või elutarga resignatsiooniga. Tema värss on laulev, kujundiarendus pildilt pildile sujuv, vähem teravaid toone ja järske intellektuaalseid kontraste. Luules on ta põliselt lüürik, seda ka poeemidena võetavates või muidu ulatuslikes sariluuletustes. Luulekogud: „Sonetid“, „Vanad majad“, „Reheahi“, „Põlenud puu“, „Pühapäev“, „Ajatu mälestus“, „Suvihari“, „Eikellegi maa“, „Allikad silla juures“, „Süda ei põle ära“. 18) Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid Kontekst: teadmine, et ollakse eksiilis ja seeläbi on esiplaanil tarvidus hoida rahvuslikku järjepidevust. Traditsiooni ja modernismi vastasseis oli alguses tugev, hiljem taandus. Prantsuse sürrealismi asemel tuli angloameerika modernism. Neli põlvkonda kirjutasid paguluses: - KLASSIKUD: Visnapuu, Under, Suits, Adson.
annaabi.ee 
