Pille veetis oma suvevaheajad enamasti maal vanaema juures. Ta on alati saanud vanaemaga hästi läbi. Õhtuti koos vanu pildialbumeid vaadates, jutustas vanaema vanadest aegadest, kommetest, tavadest, suguvõsast ning huvitavatest inimestest, kes tegelesid ravitsemise ja nõidumisega. Vanaema lemmikalbumit lehitsedes, leidis Pille albumi keskelt vana, kulunud paberilehe, millel pealkirjaks häguselt „Õnneretsept“. Vanaema selgitas, et vanasti prooviti erinevaid nippe, kuidas õnnelikuks saada ja need nipid olid ka toiminud. Sellist juttu kuuldes, tahtis tüdruk õnneretsepti katsetada, mispeale vanaema ainult naeris ja ulatas paberi Pille kätte. Pille, kes alati on entusiastlik huvitavaid asju tegema, tahtis retsepti kohe järele proovida, milleks oli: kaduneljapäeval enne südaööd panna padja alla väike peegel, mis näitab unes sinu tulevast abikaasat. Tüdruk testis õnneretsepti mitmeid kordi, kuid asjata.
ümberkäimisel. Peale selle kuulavad nad veel päevast päeva Elmarit eesotsas Mati Nuude, Raimond Valgre ja teiste superstaaridega- 50 aastat tagasi. Kui lapselaps tahab kuulata räppi, rocki, poppi, metalit või mida iganes keegi siis kuulab, tullakse hiljemalt 5 minuti pärast hädaldama, et tasemaks pandaks, samas kui ,,Valged roosid" mängivad isegi öösel. Minu vanavanemad elavad suures talus. Niipalju kui mina mäletan, olen kõik oma suvevaheajad seal veetnud. Lisaks külastan ma neid ka nädalavahetustel, kui võimalik. Vanasti oli neil palju loomi talitada. Kümmekond lehma, lambad, kanad, sead ning muidugi kass ja koer. Tänaseks päevaks on järele jäänud nendes vaid koer. Mitte küll üks konkreetne koer aga mitmeid. Maa eluga kaasneb väga palju kohustusi ja töid. Vara tööle, hilja voodi on tõsiasi. Mida aeg edasi ja suuremaks mina sain, seda rohkem talutöid mulle usaldati
juunil (uue kalendri järgi) 1875.aastal, tolle aja järgi 17.mai või 27.mail( kirikuraamatus) Tartumaal Valgutas kõrtsimehe pojana. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Soosaare oli paik, kus külarahvas hakkas Ennot Soosaare Erniks kutsuma. Soosaarel oli kohti, kuhu Ernst Enno kartis minna, näiteks savihaudade juurde. Seal tulid meelde kodukäijad ja kollid. Kolle ta kartis. Kõik suvevaheajad veetis ta Soosaarel. Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud. Enno käis külakoolis, kuna ta oli väga kärsitu poiss. Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks. Sel ajal elas ta kooli pansionis. ,,Vallatuste" tõttu võeti Enno Treffnerist ära ja pandi Tartu reaalkooli. Edasi läks Enno Riia
Sergo Vares sündinud 14. septembril 1982 Rakveres. Kokku 24 filmis. Nooruspõlv Sergo Varese lapsepõlv möödus Rakveres. Pisikesena pidas tulevane näitleja väga armsaks vanavanemate kodu Võsul, kus poiss kõik kooli suvevaheajad tavatses veeta. Ka praegu, täiskasvanuna, eelistab Sergo väikesi linnu suurtele, pikema Tallinnas olemise peale igatseb ta ikka tihti üksi olla ja rahu nautida. Enne Eesti Muusika ja Teatriakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli astumist oli ta teatriga vaid vaevu kokku puutunud. Vastupidiselt paljudele teistele tasemel näitlejatele polnud see amet tema lapsepõlveunistus. Teda huvitas kirjutamiskunst, mida ajakirjanduse näol Tartu Ülikoolis isegi aastakese õpiti
Nad elasid ja õppisid seal vaesuses. Peeter Süda ja Mart Saar. Kodus leidis tööd muusikaõpetajana Rakveres ja Tartus. Läks Haapsallu õpetajate seminarile õpetajaks. Tal ei lubatud oma loomingut avaldada ja tänu sellele avaldasid neid tema sõbrad korjates ka endale raha. Ta pidi ära toitma oma suure pere. Isiksuselt oli ta rahulik, tasakaalukas, pikatoimeline, teravmeelne ja taibukas inimene. Kui ta vihastas, siis virutas ta joonlauaga vastu näppe. Peterburis oldud suvevaheajad veetis ta Eestis läänemaal rahvaviise kogudes. teda aitasid õpetajateseminari õpilased. Koguti 1800 viisikest. Ta oli ka ainuke, kes kogus vaimulikke rahvaviise. (6000). Kasutas seda kõike oma loomingus(polüfoonilised töötlused ja muud). Mõned ta lood olid isegi 8-häälsed. Looming umbes 1000 laulu(väikesed koraali ja rahvaviisi seaded; humoristlikud laulud. Lõi esimese Eesti reekviemi: 8-osaline "Reekwiem"(1927***1929).
,,Vironia" algringkonnaga liitus ja niiviisi EÜS-i asutajate hulka sattus. ,,Eesti Üliõpilaste Selts" oli koht, kus nooris inimesis küdev tuli sai õhutust, hapnikku, nii et see võis leegitsema lüüa ega sumbunud õhupuudusel" EÜS-is oli komme koosolekuil kõnesid pidada rahvuslikkude ainete kohta. V. Reimani osaks sai kõneleda priiuse järjekordsel aastapäeval 1883, oma teisel ülikooliaastal. Suvevaheajad ta veetis kodus ja töötas gümnaasiumiõpilasena ja üliõpilasenagi, pastlad- rätid jalas, oma talu väljadel ja luhtadel, aga ka mõisaväljal. Üliõpilasena käis vahel pühapäevahommikuti karjaste eest karjas või viis neile süüa. Üliõpilasena oli ta kodus heinaajal alati kuhjategija. Paunal oli palju heinamaad ning palju heina, ja kuhje sai palju, nii et Villemil tulnud ühtelugu kuhja otsas olla. Üliõpilasaja- kulud n V. R
Nad elasid ja õppisid seal vaesuses. Peeter Süda ja Mart Saar. Kodus leidis tööd muusikaõpetajana Rakveres ja Tartus. Läks Haapsallu õpetajate seminarile õpetajaks. Tal ei lubatud oma loomingut avaldada ja tänu sellele avaldasid neid tema sõbrad korjates ka endale raha. Ta pidi ära toitma oma suure pere. Isiksuselt oli ta rahulik, tasakaalukas, pikatoimeline, teravmeelne ja taibukas inimene. Kui ta vihastas, siis virutas ta joonlauaga vastu näppe. Peterburis oldud suvevaheajad veetis ta Eestis läänemaal rahvaviise kogudes. teda aitasid õpetajateseminari õpilased. Koguti 1800 viisikest. Ta oli ka ainuke, kes kogus vaimulikke rahvaviise. (6000). Kasutas seda kõike oma loomingus(polüfoonilised töötlused ja muud). Mõned ta lood olid isegi 8- häälsed. Looming umbes 1000 laulu(väikesed koraali ja rahvaviisi seaded; humoristlikud laulud. Lõi esimese Eesti reekviemi: 8-osaline "Reekwiem"(1927***1929)
annaabi.ee 
