Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Raskesti hävitatavate maa-aluste osade tõttu on tülikaks umbrohuks nii aias kui põldudel. Rahvameditsiinis on ürti kasutatud haavade raviks kiiretoimelise vahendina, samuti lahtistina, ka veterinaarias. Kariloomadele on mürgine, võib tekitada tugevat soolte ärritust ja kõhulahtisust. Eriti ohtlik hobustele. Süstemaatiline kuuluvus, eluvorm Kuulub sugukonda kassitapulised, perekonda kassitapp. Mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega ühekojaline väänduv rohttaim. Pikkus 20¼80 (120) cm. Viljub alates teisest eluaastast. Kasvamine Sageli on aga kassitapp tüütu umbrohi nii lillepeenardel kui ka juurviljapõldudel. Tüütu seepärast, et kord sinna sattununa kasvatab ta kiiresti oma maa-alused osad mulla kõige sügavamatesse kihtidesse, nii et neid on pea võimatu kätte saada. Peale selle moodustavad nad mullas ka rohkesti harunenud võrgustiku, seega jääb osa temast alati mulda
· Igihaljad okaspuud on fotosünteesivõimelised ka hilissügisel ja varakevadel. Sammalde osatähtsus boreaalses vööndis. Nemoraalsed heitlehised metsad (humiidsed parasvöötme metsad) Asend, kliima, muld, aineringe. · Mandrite läänerannikuil 40. ja 60. laiuskraadi vahel; idarannikuil 35. ja 50. laiuskraadi vahel; mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood kestab 6-12 kuud. · Suvehaljaste lehtede varisemine kõrvaldab puude ainevahetusjäägid ja kahandab talvel transpiratsiooniks kuluva vee hulka. Kõik see võimaldab leht- puudel toota orgaanilist ainet kiiremini. · Sademeid langeb 500-1000 mm/a. vihmametsades üle 2000 mm/a. · Muld on tüse, viljakas, mullafauna on aktiivne talv läbi, orgaanika lagunemine toimub mõne aastaga. Erinevus boreaalsetest metsadest. Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes.
tüvega. Eriti ohtlik on, kui tihedat ja varem hooldamata puistut on tugevalt harvendatud. Metsa mõju sademetele Puuliigi puhul on oluline võra tihedus, reeglina on valgusnõudlikel puuliikidel hõredam võra kui varjutaluvatel liikidel (näit. männi ja kuuse võra). Vanus – noored ja keskealised puistud peavad sademeid kinni kõige efektiivsemalt, vanemad puistud on hõredamad ja sademete kinnipidamisvõime väheneb. Aastaaeg – see on oluline suvehaljaste puude puhul, sest kinnipeetav sademete hulk on otseselt seotud lehtede, okaste pinnaga. Rindelisus – teise rinde esinemine suurendab sademete kinnipidamisvõimet. Puistu tihedus – sõltub omakorda nii puuliigist (valgusnõudlike puuliikide puistud on hõredamad võrreldes varjutaluvatega) ja puistu vanusest (puude diferentseerumine ja puistute iseharvenemine). Võradesse jääv sademete hulk oleneb ka saju intensiivsusest: mida tugevam on vihm, seda vähem jääb sellest võradesse
tööriistade käepidemeid ja varsi, masinaosasid, mööblidetaile, ka parketti ning teisi erinevaid tarbeesemeid. Puitu kasutatakse kütteks ning varem ka söepõletamiseks. 29. Perekond sarapuu ja harilik sarapuu Perekond sarapuu (Corylus L.) [kórülus] Corylus oli sarapuu nimetuseks Vergiliusel, kreeka k. korus kiiver, iseloomustamaks sarapuupähkli kesta kuju ja tugevust. Perekonnas on ühekojalised, ühesuguliste õitega ja suvehaljaste vahelduvate lihtlehtedega kõrgemad põõsad, harvem kuni 40 m. (C. chinensis) kõrgused hallika sileda kuni rõmelise tüvekoorega puud. Lehed tihti ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga kuni nõrgalt hõlmised ja üsna suured, abilehed väikesed, varisevad varakult. Isasõied moodustuvad juba sügisel rippuvate urbadena, emasõied tipmistes või külgmistes pungataolistes õisikutes, õitsedes on nähtav vaid väike punane emakasuue, õitsevad varakult enne lehtimist
puuliigist, puistu tihedusest, metsa vanusest, aastaajast, rindelisusest jne. Puuliigi puhul on oluline võra tihedus, reeglina on valgusnõudlikel puuliikidel hõredam võra kui varjutaluvatel liikidel (nt männi ja kuuse võra). Vanus – noored ja keskealised puistud peavad sademeid kinni kõige efektiivsemalt, vanemad puistud on hõredamad ja sademete kinnipidamisvõime väheneb. Aastaaeg – see on oluline suvehaljaste puude puhul, sest kinnipeetav sademete hulk on otseselt seotud lehtede, okaste pinnaga. Rindelisus – teise rinde esinemine suurendab sademete kinnipidamisvõimet. Puistu tihedus – sõltub omakorda nii puuliigist (valgusnõudlike puuliikide puistud on hõredamad võrreldes varjutaluvatega) ja puistu vanusest (puude diferentseerumine ja puistute iseharvenemine).
); 'Marmorata' ('Albomarmorata'); 'Monumentalis' ('Fastigiata Monument'); 'Pendula'; 'Punctata'; 'Purpurea'; 'Quercifolia'; 'Variegata' ('Aureo-variegata'); 'Columnaris Nana'; 'Frans Fontaine'; 'Globus'; 29. Perekond sarapuu ja harilik sarapuu Perekond sarapuu (Corylus L.) Corylus oli sarapuu nimetuseks Vergiliusel, kreeka k. korus kiiver, iseloomustamaks sarapuupähkli kesta kuju ja tugevust. Perekonnas on ühekojalised, ühesuguliste õitega ja suvehaljaste vahelduvate lihtlehtedega kõrgemad põõsad, harvem kuni 40 m. (C. chinensis) kõrgused hallika sileda kuni rõmelise tüvekoorega puud. Lehed tihti ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga kuni nõrgalt hõlmised ja üsna suured, abilehed väikesed, varisevad varakult. Isasõied moodustuvad juba sügisel rippuvate urbadena, emasõied tipmistes või külgmistes pungataolistes õisikutes, õitsedes on nähtav vaid väike punane emakasuue, õitsevad varakult enne lehtimist
ülespidi see on heaks määramistunnuseks! Leheroots väheste sõkal-soomustega. Eoskuhje kandvad leheservad käänduvad alla. Eoseid kannab juulis ja augustis. Majanduslikku tähtsust ei oma. MAARJA-SÕNAJALG Dryopteris filix-mas; Nimest: Dryopteris tammiku sõnajalg, filix sõnajalg, mas isas-. Sugukond sõnajalalised. Kasvukoht: varjukad niisked segametsad ja võsastikud, vahel ka kivistuil. Paksu risoomiga, 1 m pikkuste suvehaljaste tumeroheliste lehtedega sõnajalg. Lehed enamvähem korrapärase lehtrina; leheroots lühem lehelabast ja tihedalt kaetud suurte helepruunide sõkalsoomustega. (Hea määramistunnus!) Lehelaba üldkujult piklik-elliptiline, tipul ja alusel teritunud. Eoskuhjad suured, neerjad; eoseid kannab juulist septembrini. Kasutamine: risoomi on ammustest aegadest (Vana-Kreekas) kasutatud ravimi valmistamiseks paelusside vastu. Toimeained on mürgised ja tekitavad lihaste
annaabi.ee 
