Mägi 1921. aastal Saksamaa kaudu Itaaliasse. Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust. Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud, Veneetsia kanalite kujutised. Laiade nurgeliste pintslilöökidega maalitud töödes on K. Mäe uurijad näinud omapärast Cézanne'i laadi tõlgendust. Ekspressionistlikud tendentsid tulid veelkord esile Obersdorfi motiivides, kus kunstnik peatus tagasiteel. K. Mäe viimane loomeperiood on taas seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Tormiline elu oli murdnud kunstniku tervise. Ta suri 1925. aastal Tartus.
) Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodasd eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju. (,,Pühajärv" (1918-1920), ,,Otepää maastik" (1918-1920).) Mägi võluvaimad maalid valmisid Itaalias. Looduspiltide kõrval maalis ka lilli ja portreid. 1920.aastatest väljendub portreedel tõsine meeleolu (,,Madonna" (1923-1924).). esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. Mäe loome viimane periood on taas seotud kodumaaga. Kunstikooli ,,Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. (Konrad Mäe maalid on kallid. Näiteks maal ,,Capri" müüdi 1 006 000 krooni eest, ,,Pargimotiiv fontääniga" 965 000 krooniga, ,,Rannamaastik" 615 000 krooniga.) Pargimotiiv fontääniga Rannamaastik HAIGUS Tormiline elu murdis kunstniku
võluvaimad maalid just seal. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali, näiteks „Holsti“ (1916). Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu. Hästi väljendub see meelelaad maalil "Madonna" (1923–1924). Konrad Mägi’ esimene teadaolev portree on Norra tütarlapsest. K. Mäe viimane loomeperiood on seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Mis tõendasid taaskord tema erilist annet ning julgust erineda kaasaegsetest, luues erakordseid ning hinnatud teoseid. Olles niisugne maalija, kes järjekindlamalt kui mõni teine kunstnik jälgis internatsionaalseid kunstinorme, kes vaimustus ebatavalisest ja eksootilisest, leidis Mägi oma tunnetele ja maailmamõistmisele koondkujutusi lõpuks siiski kodumaa tagasihoidlikes ja
töödes on K. Mäe uurijad näinud omapärast Cézanne'i laadi tõlgendust. Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali. Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Esimene teadaolev portree on 6 norra tütarlapsest. K. Mäe viimane loomeperiood on seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Tormiline elu oli murdnud kunstniku tervise. Ta suri 1925. aastal Tartus. 7 3. TEOSED Joonis 2. Itaalia maastik, 1921 1922. Õli, lõuend. 8 Joonis 3. Maastik kellatorniga, 1913 - 1914. Õli, lõuend. Joonis 4. Rannamaastik, 1913-1914. Õli, papp. 9 Joonis 5. Alvine Käppa portree, 1919. Õli, lõuend. Joonis 6. Saaremaa, 1913-1914. Õli, papp.
vabama käsitlusega, rohkem tunnet ja meeleolu sisendavamaga, pintslilöökide ühesuunalisus suuri loodusvorme jälgiva, modelleeriva laadiga. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali. Hilistes portreedes väljendub 1920.aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (1923-2924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. Konrad Mäe viimane loomeperiood on seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Aastast 1979 antakse Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali poolt välja auhinda Konrad Mäe medalit. Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1.novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti
Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige pea pöördus ta oma tõelise kutsumuse maastikumaali juurde tagasi. Aastatel 191517 maalis ta Lõuna-Eesti maastikke nende iseloomulike tõusude, languste ning arvukate väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise väljendusjõule rajatud süngemale koloriidile. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Mäe Saaremaaainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (1908 1909), "Norra maastik männiga" (1910). Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi
Mägi 1921. aastal Saksamaa kaudu Itaaliasse. Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust. Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud, Veneetsia kanalite kujutised. Laiade nurgeliste pintslilöökidega maalitud töödes on K. Mäe uurijad näinud omapärast Cézanne’i laadi tõlgendust. Ekspressionistlikud tendentsid tulid veelkord esile Obersdorfi motiivides, kus kunstnik peatus tagasiteel. K. Mäe viimane loomeperiood on taas seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Tormiline elu oli murdnud kunstniku tervise. Ta suri 1925. aastal Tartus. Jaan Koort alustas maalijana, kuid kujunes Pariisis skulptoriks. Arenes Auguste Rodini mõju alt Emile Antoine Bourdelle`i ekspressiivsema laadi poole. Pariisis nähtud vanema skulptuuri (eriti egiptuse ja vararenessanssi) ja Aristide Mailloi loomingu mõjul kujuneb
annaabi.ee 
