6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Sakatayana väitis, et verbid on primaarsed ning kõik nimisõnad on neist tuletatud. Yaska väitis, et lausete tähendused on esmased, neist tuleneb ka sõnade tähendus; eristas nelja sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, eeltegusõnad ja partiklid. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). Nyaya suutrate järgi on kolm tähenduse tüüpi: individuaalne, universaalne ja kujutluslik. 2. Vahemere keeleteadus Egiptuses leiutati piktograafiline kiri, sellest arenesid süllaabilised kirjad, neist omakorda
ja hoides seda suure hoolega. Koraan sai tänapäevase kuju 7. sajandil. Sagedase Koraani lugemise tulemusena jõuab moslem Jumalale lähemale. Igaüks, kes teab Koraani teksti peast on väga lugupeetud inimene. Koraan on kirjutatud araabia keeles ning teistesse keelde tõlgitud Koraani peetakse Koraani kommentaariks, mitte aga Koraaniks endaks. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) Koraan koosneb 114 peatükist ehk suutrast. Muhamedile ilmutuse aja järgi jaotatakse Koraani peatükid kaheks: Mediina periood ning Meka periood. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkuse järjekorras. Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad. Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad omakorda salmidest. Kokku on Koraanis 6200 salmi. Need sisaldavad hoiatusi, üleskutseid , kriitikat, seadusi,
ja hoides seda suure hoolega. Koraan sai tänapäevase kuju 7. sajandil. Sagedase Koraani lugemise tulemusena jõuab moslem Jumalale lähemale. Igaüks, kes teab Koraani teksti peast on väga lugupeetud inimene. Koraan on kirjutatud araabia keeles ning teistesse keelde tõlgitud Koraani peetakse Koraani kommentaariks, mitte aga Koraaniks endaks. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) Koraan koosneb 114 peatükist ehk suutrast. Muhamedile ilmutuse aja järgi jaotatakse Koraani peatükid kaheks: Mediina periood ning Meka periood. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkuse järjekorras. Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad. Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad omakorda salmidest. Kokku on Koraanis 6200 salmi. Need sisaldavad hoiatusi, üleskutseid , kriitikat, seadusi,
ja lohutust ning teda võib leida paljudest paikadest, sealhulgas Soto zeni templitest (5). 3.2. Budism Jaapani kodus Paljudes budismimeelsetes kodudes on kodualtar (butsu- dan). Tavaliselt on selles kesksel kohal budismiaineline kuju või mõni muu sümbol, peale selle on seal esivanemaid mälestav tahvel, püha budistliku tekstiga raamatuke, viiruki põletamise alus ja üht- teist muud. Hommikupalvuse ajal võidakse asetada altarile väike toiduohver, lugeda katkend suutrast ja läita viirukiküünal. Igal koolkonnal on oma eripärased riitused (5). Budism on iseäranis mõjukas matusetseremooniate ja kalmistute religioonina. Ka selles valdkonnas erinevad riitused koolkonniti, kuid põhilised rituaalid on ühesugused. Külastajad seavad hauakivi kõrvale õhukesi puitlaaste, millele on paksu musta tusiga kirjutatud tekstid, mis kajastavad selle templi uskumusi (5). 11
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“ Hiina mõtlemist peetakse nii praktiliseks, et teoretiseerimisele polnud seal justkui ruumi.
annaabi.ee 
