RR max 160 150 145 140 140 135 RR min 20 35 45 60 60 65 Maksimaalne arteriaalne vererõhk rahuolekus 110-130 mmHg Minimaalne arteriaalne vererõhk rahuolekus 60-80 mmHg Pulsirõhk rahuolekus 40-70 mmHg Järeldused: RR min langes füüsilise töö tulemusena väga madalale, sest suutlikkuseni pingutatud lihasesse liikus maksimaalselt laienenud veresoonte tõttu palju verd. Mida rohkem on laienenud veresooned, seda väiksem on vastupanu ning rõhk on madalam.. Tegu on täiesti normaalse tulemusega, kuna tegu on sportliku inimesega. Katsealuse vererõhu taastumiseks kulunud aeg on hea, kuna 5 minuti möödudes oli vererõhk taastunud rahuoleku pulsirõhu tasemele. Vasaku ning parema käe vererõhu erinevused tulenevad sellest, et mõõtekohad asuvad südamest erineval kaugusel
3. Tõmme ülalt istudes rinnale lai haare peopesad vastamisi 4 x 12 8 * Vaheta seda harjutust ,,Tõmme istudes kaela taha" ga 4. Õlgade tõstmine seistes trenazööril või seistes hantlitega 4 x 15 10 5. Surumine lamades kitsa haardega 4 x 12 8 * Varieeri ,,Prantsuse" surumisega 6. Ploki allasurumine 4 x 12 8 * 3 esimest seeriat tavalised seeriad, viimast tee kummagi seeria korral veel 3 langevat seeriat peale 7. Surumine pinkide vahel 2 x suutlikkuseni * Alguses kasuta ainult keharaskust. Nädalate kaupa hakka kasutama lisaraskust 5 kg, 10 kg, 15 kg jne. Ole loov ja vaheta kõikidel päevadel aeg ajalt harjutusi, kasuta erinevaid shokimeetodeid!!! Mõni sõna toitumisest: Et sinu kaalu juures kasvada, võiksid päevas tarbida vähmalt ca. 3000 3200 Kcal. Valku võiksid tarbida 2 2.2 g 1 kg kehakaalu kohta päevas. See on siis 135 150 g päevas. See ei tähenda
Märkused: Enne trenni soojendus: velotrenazöör, stepper, jooksurada vms 10-15 min, võimlemine. Enne etteantud seeriate juurde asumist sooritada soojendusseeria(d) kergema raskusega. Peale trenni venitusharjutused, lõdvestus. Pausid seeriate vahel ca 2 minutit. Vajadusel rohkem. Kava teha läbi 2x nädalas, mitte järjestikustel päevadel. Harjutusi võib vahetada. Intensiivus olgu algajate kavas 80% st mitte pingutada suutlikkuseni vaid jätta seerias 2 kordust varuks. Algajate kava eesmärgiks on pigem õppida harjutuste õiget tehnikat, harjutada keha treeninguga. Antud põhimõtete juurde jääda vähemalt paariks kuuks. 13 Kõigil inimestel pole võimalik iga päev trenni teha, siis on loodud spetsiaalsed kavad, näiteks treeningkava kolmel päeval nädalas: 1
psühholoogia testid, küsitlused, intervjuud. tasakaal flamingo test, jõud, kiirus 14.Kehalise töövõime hindamine spordialaspetsiifiliste testidega vastupidavusaladel. Vastupidavust isel aeg, mille vältel suudetakse säilitada töö efektiivsust vajalikul tasemel. Lähtudes sellest on kõige elementaarsemaks vastupidavuse testiks kindlategevuse sooritamine suutlikkuseni. Nt. jooks etteantud kiirusega, kükkimine etteantud rütmis jne. Nende testide suutlikuse piiriks pole mitte võimetus üldse harjutust jätkata, vaid võimetus jätkata harjutust etteantud tempos ja rütmis. Kui arvestada keha edasiviimise vorme (jooks, kõnd, ujumine, sõudmine, suusatamine jne) siis tuleb eristada vähemalt 3 vastupidavuse liiki: 1) sprindivastupidavus võime säilitada max. liikumiskiirust, 2) kiiruslik vastupidavus
Jõu arendamise ealised aspektid Kiire jõud alates 13.-14. eluaastast efektiivselt mõjub 10-12 aastat, pärast seda on paranemine võimalikult ainult läbi liigutuste regulatsiooni ja maksimaalse jõu taseme tõusu Maksimaalne jõud alates 15.-16. eluaastat tingituna eelkõige soodsast hormonaalsest foonist efektiivselt võib mõjustada 15-20 aastat Jõuvõimete hindamiseks Harjutused suutlikkuseni ilma väikese lisaraskusega (lihas- ja jõuvastupidavus) Maksimaalse jõu hindamine (kükk, rebimine, tõukamine, lamades surumine) Hüpped, heited plahvatusliku jõu taseme hindamiseks KIIRUS Võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga Eristatakse kiirusomaduste avaldumise elementaarseid ja kompleksseid vorme Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: reaktsioonikiirus
madalast töövõimest ja pulsisagedusest. Viimasel ajal kasutatakse noorsportlaste hapnikutarbimine testimisel füüsilise võimekuse indeksi (FI) määramist, kus peale koormusaegse pulsi registreeritakse südame löögisagedus ka pärast taastumise esimest kolme minutit. Koormustestil kasutatakse enamasti kasvavate koormuste meetodit, mille puhul koormust suurendatakse astmeliselt 23 minuti kaupa kuni suutlikkuseni. Igal koormusastmel mõõdetakse pulsisagedust, vererõhku, hingamise näitajaid, täis- kasvanutel sageli ka vere laktaadisisaldust. Vastupidavuse taseme määramiseks mõõdetakse maksimaalne hapnikutarbimine, anaeroobne lävi ja ka aeroobne lävi. Aeroobne töövõime avaldub organismi võimes taluda kestvat kehalist pingutust ja selle iseloomustajaks ongi maksimaalne hapnikutarbimine ehk hapnikulagi. Anaeroobne
annaabi.ee 
