Mati Kati V (kiirus) x+2 x s (distants) 20 km 20 km t (distantsi 20 20 läbimiseks x +2 x kulunud aeg) Nende andmete põhjal koostasin võrrandi. Teada on, et kiirem suusataja Mati läbis distantsi 20 minutit kiiremini kui aeglasem suusataja Kati. Koostasin võrrandi – kiiremal suusatajal distantsi läbimiseks kulunud ajast lahutasin aeglasemal suusatajal Katil distantsi läbimiseks kulunud aja. Vastus oli ülesandes ette antud, 1 see oli 20 minutit. 20 minutit teisendasin 3 tunniks, sest valemis kasutatakse tunnimääratlust. 20 20 1 x - x +2 = 3 Nüüd pean lahendama murdvõrrandi. Esimese sammuna lahendasin võrrandi vasaku poole ehk tegin ära lahutustehte. Leidsin x’i ja x+2 ühise
Punasest luuüdist verd ei paisata, enne kui vormelemendid on küpseks saanud. (paisatakse välja suurte verekaotuste korral) Veri jaguneb plasmaks ja vormelementideks. suhe on 40-45% vormelemente, 55-60% plasmat. Punase värvi annavad verelibled. Plasma ja vormelementide omavahelist suhet nim. hematokritiks. Nt vere vormelementide ülekanne. Kui vormelemente on liiga palju (jalgratturitel piir 50!)....... veri paksem ehk viskoossem. Süda peab ringi pumpama. Suusatajal mõõdetakse hemoglobiini taset. Kui hemoglobiini sisaldus liiga kõrge, ei lasta starti. Vere skeem!!!!!!!! Vormelemendid: erütrotsüüdid (punased vere libled), trombotsüüdid (vereliistakud), leukotsüüdid (valged v.libled). Erütrotsüüdid on ilma tuumatavererakud, nõgusa kujuga. Tuum on noortel eürtotsüüdi vormidel, kui on küpseks saanud, siis tuuma pole. Kui liiga palju erütrotsüüte siis liialt intensiivne punaliblede teke
Kui looduses ringi vaadata, võib kõikjal märgata liikumist. Näiteks tuul kõigutab oksi, lind lendab, auto kihutab inimestest mööda ja pritsib jalakäijaid poriga. Kõigil neil on ühiseks jooneks see, et keha asukoht muutub, kuid muutus ei toimu silmapilkselt, vaid võtab aega. Liikumine – keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul. Trajektoor –mõtteline joon, mida mööda keha liigub ( näiteks kirjutamisel jääb paberile joon, suusatajal jääb lumme rada) Teepikkus – trajektoori pikkus. Tähistatakse tähega s. Mõõtühik on meeter (m). Trajektoori järgi võib liikumised jagada kaheks: Sirgjooneline liikumine Kõverjooneline liikumine (näiteks purskkaev) 2009 PTG 1 Leili Jaagant Füüsika X Liikumise iseloomu järgi jagunevad liikumised:
(Lisad: Pilt 1). 3. Kuidas valida suuski? Üldse on olemas mitut erinevat tüüpi suuski, näiteks siis mäe-, hüppe-, uisu-, klassika- ja universaalsuusad. Lähemalt räägin aga sobiva uisu- ja klassikasuusa valimisest. Kõigepealt tuleb enne suuskade ostmaminekut teada oma täpset kaalu ja pikkust. Klassikalise stiili suusad peaksid olema 15-25cm ning uisusuusad 5-15cm suusatajast pikemad. Liiga pikkki suuski ei maksa osta, eriti algajatel. Õblukesel suusatajal tasub valida suusad soovitatava pikkuse alumisest osast, suurema kehakaaluga suusatajal ülemisest. Suusad iseenesest ei reageeri mingil moel suusataja pikkusele, ainult kaalule. (Lisad: Tabel 1). Kui sobiva pikkusega suusad on leitud, siis tuleb leida sobiva jäikuse suusapaar ning ühtlasi tuleb ka kindlaks teha suusa määrdepesa ehk pidamismäärde täpne ala. Kõige kiirem viis on seda määrata pabertesti abil. Selleks tuleb kõigepealt leida suusa raskuskeskme asukoht
Selline koer ei valda gee-haw-käsklusi, aga keelavaid käsklusi kasutades saab siiski väiksemat rakendit ristmikel juhtida. Kui rada on alati üks ja seesama, tuleb kelgujälje juht hästi toime Suustajavedu ehk skijoring toimub ühe või kahe koeraga. Suusatajavedu on tore harrastus neile, kellel on üks kuni kaks siberi huskyt ja suusatamine talvise tegevusena muidu ka meelt mööda. Suustajaveoks on suusatajal vaja samasugust varustust, nagu murdmaasuusatamiseks.Mugav ja kiire on edasi liikuda vabastiili või siis nn kombisuuskadega, kus suusa pikkus = enda pikkus+ 10-15 cm). Lisaks tavapärasele suusavarustusele on suusatajaveoks vaja ka veovööd, miskinnitatakse ümber keha vöökohast pisut allpool, et vedu toimuks rohkem puusade kohalt. Veovöö peab rahvusvaheliste võistlusreeglite järgi olema seljal vähemalt 7 cm lai. Koerale pannakse
....................................10 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin Eesti endise suusasportlase, Kristina Smigun-Vähi, eluloo , kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Kristina Smigun-Vähi sündis Tartus 23.veebruril 1977. aastal ning veetis seal lapsepõlve ja noorusaastad sealt sai alguse ka tee tippu sportlsena . Kristina Smigun-Vähi: kindlameelne ja teotahteline isiksus , kuid samas nii suure tahtejõu ja võitleja hingega omadused , mis suusatajal vajalikud. Kristina on ennast spordiajalukku kirjutanud visa hinge ja raske tööga , kuid just see oli see, mis viis tema unistuste täitumiseni. Teema valikule aitas kaasa Kristina kui parim sportlane minu jaoks ning kindlasti ka tema huvipakkuv ja eesmärkiderohke elulugu. Olen temast alati mõelnud kui täiuslikust inimesest , kellel on vastav iseloom ja omadused,et minna läbi tulest ja veest ning väljuda raudse võitjana. See on ka peamine
· Suurslalom · Kiirsuusatamine · Ülisuurslalom · Võistkonnavõistlus · Kiirlaskumine Slalom Slalomivõistlus on mäest laskumine suuskadel mööda kindlat rada. Viimane tähistatakse pikkade lippude abil, mis moodustavad väravad ja kujundid, mida suusataja peab läbima. Võistlused viiakse läbi hästi kinnitallatud lumel. See võimaldab igal suusatajal valida laskumistee oma äranägemise ja soovi järgi. Peale selle kinnitallatud lumel ei teki sügavaid rööpaid ja auke. Suusataja peab läbima kõik tema teel seisvad väravad ja kujundid. Kui ta jätab vahele kas või ainult ühe, siis kõrvaldatakse ta võistluselt. Kui ta väravate läbimisel teeb vea ja väravajoone ületab vaid üks suusk (sõidetakse kaksiratsa lipule), siis lisatakse finisis näidatud ajale karistusaeg. Võistlusmääruste põhja oleneb karistusaeg antud
ja puhkeintervallide pikkus. (Jürimäe, Mäestu 2011) Erikehalisi jõuomadusi suuskadel arendades (näiteks ainult ülakeha abil mäest üles liikumine) tuleks rakendada sarnast metoodikat. Järgnevalt on välja toodud jõutreeningu põhimõtted kõige lihtsama eesmärgipõhise liigituse järgi. Maksimaalset jõudu arendavat treeningut iseloomustavad väike korduste arv, pikad puhkepausid ja maksimaalse lähedane raskus (Ibid). Maksimaalse jõu treenimise eesmärgiks on suusatajal eelkõige närvi-lihasaparaadi koordinatsiooni parandamine, vähem ka lihashüpertroofia tekitamine (Jalak, Lusmägi 2010). Võimsuse (kiirusliku jõu) arendamisel kehtivad samad põhimõtted, kuid raskus on mitte üle 80% maksimaalsest (harjutusi võib teha ka oma keharaskusega) ja liigutus sooritatakse maksimaalse kiiruse peale. (Ibid) Jõuharjutuste tulemusena suureneb lihasvalkude degradatsioon, luues võimalused lihasvalkude
annaabi.ee 
