Taliolümpiamängudelt sai Andrus Veerpalu 2002. aastal kuldmedali 15 km klassikarajal. Samal aastal seisid autasustamispoodiumil korraga kaks Eesti suusatajat, sest pronksmedal kuulus Jaak Maele. 2003. aasta MM-võistlustel Val di Fiemmes triumfeeris Kristina Smigun, kes võitis koguni neli medalit, neist ühe kuldse. Tõusuteel olevale Eesti suusaspordile saabus aga tõeline võiduhetk 2006. aasta Torino talimängudel, kus kolmel päeval kõlas olümpia suusastaadionil Eesti hümn. Kolm olümpiakulda Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult tõstsid väikese Eesti sisuliselt maailma parimaks murdmaasuusamaaks. Eesti võitis murdmaarajalt sama palju kuldasid, kui kolm suurt Põhjala suusariiki Rootsi, Norra ja Soome kokku! Eesti edukus suusaspordis ei väljendunud aga ainult olümpiamedalites. Võrdväärne nendega on kindlasti Raul Olle võit 2000. aasta Vasaloppetil.
Smigunide tiimi mänedzer Kristjan-Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist hea sõnumiga: Kristina testimisel võetud B-proovi 21-kordne analüüsimine andis negatiivse tulemuse: 4,2 ng/ml. Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale. Olümpial Soldier Hollow´ radadel jäi Kristina parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes. "Kõigil mu olümpiatel on midagi valesti olnud," rääkis Kristina Soldier Hollow´ suusastaadionil. Salt Lake City olümpia lõputseremoonial kandis Kristina Eesti lippu. Nädal pärast olümpiat võitis ta maailmakarikavõistluste Lahti etapi 10 km vabatehnikasõidus, alistades olümpiavõitja Stefania Belmondo kuue sekundikümnendikuga. Tunnustused · Valgetähe I klassi teenetemärk · Aasta naine 2010 · Aasta naissportlane 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010 Kokkuvõtteks
klassikarajal. Vähe sellest. Autasustamispoodiumil seisid korraga kaks Eesti suusatajat, sest pronksmedal kuulus teisele Mati Alaveri õpilasele, Jaak Maele. 2003. aasta MM-võistlustel Val di Fiemmes triumfeeris Kristina Smigun, kes võitis koguni neli medalit, neist ühe kuldse. Treener Anatoli Smiguni suur töö oli vilja kandnud. Tõusuteel olevale Eesti suusaspordile saabus aga tõeline võiduhetk 2006. aasta Torino talimängudel, kus kolmel päeval kõlas olümpia suusastaadionil Eesti hümn. Kolm olümpiakulda Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult tõstsid väikese Eesti sisuliselt maailma parimaks murdmaasuusamaaks. Tõeks oli saanud jahmatav fakt: Eesti võitis murdmaarajalt sama palju kuldasid, kui kolm suurt Põhjala suusariiki Rootsi, Norra ja Soome kokku! Eesti edukus suusaspordis ei väljendu aga ainult olümpiamedalites. Võrdväärne nendega on kindlasti Raul Olle võit 2000. aasta Vasaloppetil, milline au on saanud osaks vaid vähestele suusatajatele.
Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus «Super! Olümpia läks korda, võitsime medali!» hõiskavad ühed. «Asi on mäda, vananevate tippude taga haigutab tühjus,» leiavad teised. Paraku selgus, et enamikule Eesti sportlastele kujunes Vancouveri taliolümpia läbikukkumiseks. Negatiivsest nivoost kõrgemale pääses vaid 12 atleeti. 3 Kristiina hõbe Esmaspäeva hommik Whistleri suusastaadionil. Naiste 10 km vabatehnika sõidu stardini jääb kümmekond minutit. Ükshaaval tulevad naised hooldebokside juures stardialasse kes viskab nalja, kes lobiseb kaaslasega... Smigun-Vähi olekust peegeldub aga vaid ülimat keskendumist. Ei ühtegi pilku kõrvale, ei ühtegi emotsiooni. «Viimased kaks päeva oli ainult puhas keskendumine selleks võistluseks,» tunnistab Smigun-Vähi mänedzerist abikaasa Kristjan-Thor pisut hiljem. Start. Neli aastat vareStart
Smigunide tiimi mänedzer Kristjan-Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist hea sõnumiga: Kristina testimisel võetud B-proovi analüüsimine andis negatiivse tulemuse. Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale. Olümpial Soldier Hollow´ radadel jäi Kristina parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes. "Kõigil mu olümpiatel on midagi valesti olnud," rääkis Kristina Soldier Hollow´ suusastaadionil. PILTE Kristina Smigun ja Katerina Neumannov Niisama ilus Lapsega Olümpiavõit! Pressikonverents VIITED http://etvsport.ee/torino http://www.sportnet.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kristiina.htm http://www.suusaliit.ee/? op=body&id=164&art=533&PHPSESSID=58915226ae4163a04c41798438f3e46d http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=5993&forum=18 pildid: http://et.wikipedia
Vancouveri olümpiamängudel võitis Kristina oma kolmanda olümpiamedali. Naiste 10 km vabatehnikasõidus sai ta rootslanna Charlotte Kalla järel hõbemedali. Kristina kaotas finisis Kallale 6,6 sekundiga. Kolmanda koha saavutanud norralanna Marit Bjørgen oli rootslannast 15,9 sekundit aeglasem. (Eesti Päevalehe koduleheküljelt: http://www.epl.ee/artikkel-/488007) 10 Pärast medalivõitu ütles Kristina suusastaadionil, et ta tahtis väga võita ja selleks olümpiale tuligi. Hõbemedal oli kinnituseks sellele, et tema julge pealehakkamine pärast sünnitust ja kaheaastast pausi oli end ära tasunud. Ta oli hõbedaga ülirahul. Kristina teatas veel, et võib- olla on see tema viimane olümpia. "Olen sellises vanuses, et võib-olla ei lähe ma enam kunagi olümpiale. Sellepärast tahan siin mängudel endast kõik anda." (Eesti Ekspressi veebi- väljaandest: http://paber.ekspress
annaabi.ee 
