Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"suusaspordile" - 5 õppematerjali

Eesti suusaajalugu
4
doc

Eesti suusaajalugu

1974. aastal nägi isegi ilmavalgust suusaspordiraamat "Minevikust tänapäevani", mille autoriteks olid Ants Männiste ja Ilmar Pärtelpoeg. Raamatu kohaselt läks 1968. aasta talv Eesti suusaspordi ajalukku kui kõigi aegade edukaim suusatalv. Sel aastal võideti esimesed medalid tiitlivõistlustelt (noorte EM), medaliteni jõuti Nõukogude Liidus ja taliolümpial jõudis Tõnu Haljand esimese Eesti suusasportlasena tosina tugevama sekka. Kaheksakümnendad aastad olid Eesti suusaspordile medalirohked. Seda eelkõige tänu kahele selle kümnendi sportlasele: laskesuusatajale Kaija Parvele ja kahevõistlejale Allar Levandile. Tänu neile võideti medaleid MM-võistlustelt, ning Levandi suutis saada ka pronksmedali Calgary taliolümpialt. Kaija Parve võitis nendel aastatel seitse MM-kulda ning seda saavutust ei suutnud 20. sajandi naislaskesuusatajad ületada. Kümnendi lõpetasid aga uued tähed eesotsas Urmas Välbe, Jaanus Teppani ja Elmo Kassiniga

Sport → Kehaline kasvatus
10 allalaadimist
Eesti suusasport aastatel1920-1940
5
doc

Eesti suusasport aastatel1920-1940

Ilm oli pehme. Niisugust inimeste hulka on harva võistlustel näha olnud. Kell oli just veerand kolm, kui suusatajad stardist välja liuglesid. Igaühel tuli neli ringi sõita. Ringi suurus oli 6250 m. Peale võistlust viidi suusatajad sauna. Peale pesemist tundsid võistlejad endid palju värskemad olevat. Võistluste korraldus Tartus oli hea. Võitjana tuli kohale Arnold Veiss ajaga 2 tundi 40 minutit. Kui vähe nendel aegadel suusaspordile tähelepanu pöörati, näitab asjaolu, et 1921.a."Eesti Spordilehes" ei kirjutatud nendest võistlustest sõnakestki. Ja aastavahetusel kokkuvõtteid tehes märgiti vaid: "Peab ka suusatamist nimetama, ehk küll see ala nii kõrgele ei ole tõusnud, et võiks spordi nime teenida." 1921.aasta detsembris peeti Narvas suusatamisvõistlus, kus- loe ja imesta!- distantsideks oli 100 ja 500 meetrit."Eesti Spordileht" kirjutas sel puhul, et

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Suusatamine
5
docx

Suusatamine

esimese kuldmedali taliolümpiamängudelt: Andrus Veerpalu jõudis ihaldatud võiduni 15 km klassikarajal. Vähe sellest. Autasustamispoodiumil seisid korraga kaks Eesti suusatajat, sest pronksmedal kuulus teisele Mati Alaveri õpilasele, Jaak Maele. 2003. aasta MM-võistlustel Val di Fiemmes triumfeeris Kristina Smigun, kes võitis koguni neli medalit, neist ühe kuldse. Treener Anatoli Smiguni suur töö oli vilja kandnud. Tõusuteel olevale Eesti suusaspordile saabus aga tõeline võiduhetk 2006. aasta Torino talimängudel, kus kolmel päeval kõlas olümpia suusastaadionil Eesti hümn. Kolm olümpiakulda Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult tõstsid väikese Eesti sisuliselt maailma parimaks murdmaasuusamaaks. Tõeks oli saanud jahmatav fakt: Eesti võitis murdmaarajalt sama palju kuldasid, kui kolm suurt Põhjala suusariiki Rootsi, Norra ja Soome kokku! Eesti edukus suusaspordis ei väljendu aga ainult olümpiamedalites

Sport → Kehaline kasvatus
33 allalaadimist
Eesti suusatamise ajalugu
7
doc

Eesti suusatamise ajalugu

Naiste laskesuusatamise MM-il saavutas Kaia Parve 10 km distantsil hõbemedali ja tuli kuuendat korda maailmameistriks N Liidu 3 x 5 km teatenaiskonnas. Suusakahevõistluse maailmakarikavõistluste etapil saavutas meeskondliku esikoha N Liidu kolmik - Allar Levandi, Vassili Savin, Andrei Dundukov 1988 - Ago Markvart võitis juunioride MM-il N Liidu koondises võistkondlikus kahevõistluses pronksmedali. Galgary taliolümpiamängudel võideti Eesti suusaspordile esimene ja 20. sajandil ainus olümpiamedal. Individuaalses kahevõistluses võitis Allar Levandi pronksmedali. Oma spordikarjääri lõpetas Kaia Parve, tulles seitsmendat korda maailmameistriks naiste laskesuusatamises. N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises võitis Eesti naiskond koosseisus Kaia Parve, Eva Rinne, Zoja Petrusina hõbemedali. Tõnu Pääsuke (Kaia Parve treener) sai N Liidu teenelise treeneri nimetuse. Otepääl peeti Eesti NSV I talimängud ja spordipidu.

Sport → Kehaline kasvatus
84 allalaadimist
Suusatamine - keskkooli referaat
27
doc

Suusatamine - keskkooli referaat

Naiste laskesuusatamise MM-il saavutas Kaia Parve 10 km distantsil hõbemedali ja tuli kuuendat korda maailmameistriks N Liidu 3 x 5 km teatenaiskonnas. Suusakahevõistluse maailmakarikavõistluste etapil saavutas meeskondliku esikoha N Liidu kolmik - Allar Levandi, Vassili Savin, Andrei Dundukov 1988 - Ago Markvart võitis juunioride MM-il N Liidu koondises võistkondlikus kahevõistluses pronksmedali. Galgary taliolümpiamängudel võideti Eesti suusaspordile esimene ja 20. sajandil ainus olümpiamedal. Individuaalses kahevõistluses võitis Allar Levandi pronksmedali. Oma spordikarjääri lõpetas Kaia Parve, tulles seitsmendat korda maailmameistriks naiste laskesuusatamises. N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises võitis Eesti naiskond koosseisus Kaia Parve, Eva Rinne, Zoja Petrusina hõbemedali. Tõnu Pääsuke (Kaia Parve treener) sai N Liidu teenelise treeneri nimetuse. Otepääl peeti Eesti NSV I talimängud ja spordipidu.

Sport → Kehaline kasvatus
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun