Sageli haarabki mõni harrastussuusataja hoobilt uisutehnika kui kergema liikumismooduse järele, aga tegelikult selgub hiljem, et uisklemine polegi nii lihtne. Ja veel, kui klassikalisi suusatamisviise kasutades sumad kas või paksus lumes, siis uisutehnika nõuab head ettevalmistatud rajapõhja ja piisavalt laia sõiduruumi. Uisutehnikaga sõitmisel võiks tasakaalu järele panna paar hüüumärki. Tähtis on teinegi märksõna raskuse ülekanne suusalt suusale. Uisutehnika valdamiseks pead oskama suuskadel lausa "tantsida", suutma suuska käärselt nii ühele kui teisele poole juhtida see on uisutehnika kirjutamata reegel. Saa suusk libisema uiskle! Ka uisutehnika sõiduviiside õppimine algab põhieesmärgist suuta suuskadel astumisest üle minna libisemisele. Kui klassikatehnika puhul liigutakse kogu aeg ette, siis uisutehnikaga sõites lisandub suuskade liikumine käärselt, st.ette - küljele
· Tõsta suusk teise kõrvale. Kepitõuked Paaristõuge: · Vii kepid ette, samal ajal kere tõuseb püsti. · Siis löö kepid lumme ja tee paaristõuke. Vahelduv tõuge: · Pane käed vaheldumisi liikuma · Käsi läheb ette umbes õla kõrgusele ja liigub siis nagu kepiga tõugates taha. Uisutehnika · Võta suuskadel käärasend ja hakka nii astuma. · Püüa suuska lumle pannes seda ka pisut libisema saada. · Kanna keharaskus vaheldumisi ühelt suusalt teisele. · Soorita vaheldumisi paar pikka ja paar lühikest uisusammu ning nii õige mitu korda. · Pane ka käed hoogsamalt käima. Ilona Mikenina VKLG 12.b
meelde hügieeninõuded ( pesemine, niiskete riiete vahetamine jm.). 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus. Arvestades eeltoodut ja suusatamise omapära (vahendil libisemine, tõukamine, pööramine ja pidurdamine), võiks harjutusi järjestada järgmiselt: - Paigalharjutused - Harjutused tõusul - Harjutused kahel suusal tasasel maal heas jäljes aeglase libisemisega - Sama, keharaskuse ülekandmisega ühelt suusalt teisele - Sama, kiirust järk-järgult suurendades - Harjutused tasasel kõval lumepinnal aeglaselt libisedes - Sama, keharaskust suusalt suusale üle kandes, - Pidurdused laskumistel, mooduseid ja kiirust varieerides - Pöörded laskumistel, mooduseid ja kiirust varieerides. 6.2. Suusatamisviisid jaotuvad järgmistesse gruppidesse: paigalpöörded, tõusuviisid, laskumised, sõiduviisid (klassikalised- ja uisuviisid), pidurdused ja pöörded liikumisel.
Vana-Kreeka usundid Maailma Usundid Kohustuslik kirjandus: 2001.a Avito "Vana-Kreeka inimene" peatükk "Inimene ja jumalad" Kreeka religioon on sümbioos, segu erinevatest mõjudest. Mõjud on nähtavad 3 suusalt. Kreeta tsivilisatsioon - vahemere aluskiht - on kindlasti hilisema kreeka religiooni mõju. Üld mulje on see, et see on olnud jumalanna keskne. Jumalanna keskne religioon on väga ammune. Juured püsisid väga kaua. Tänapäeva Türgis (kesk-aasia) austati palju mäe-jumalannasid (Kybele). Vahemere aluskiht (supstrad) - 1 kiht. 2 kiht -(Indo-euroopa pealetung)(superstrad) Kreeka kiht ise. Paljude oletuste jägi on kreeklased keekasse tulnud sisse, ei saa 100% kindel olla, 3 aasta tuhat
Vahelduvates kepitõugetes kehtivad üldiselt samad põhimõtted, mis paaristõugeteski. Ka sel puhul ei tõsta suusataja käsi ette viies neid õlavööst kõrgemale. Tõugates peaks käsi liikuma küll puusast mööda, aga keppi ei tohiks ikkagi taha üles pilduda tõukekäsi ja kepp peavad jääma ühele sirgele. Keerulisem on suusatõugete vaheldumine, sest tõugata tuleb vaheldumisi mõlema suusaga. Selles tegevuses on peamine keharaskuse ülekandmine suusalt suusale. Soovitan esimestel lumetreeningutel suusatada ilma keppideta alguses kergelt allamäge rajal ja edaspidi tasasel rajal. Sellise harjutusega õpite tõukama ning näete ja tunnete, kuidas üht või teist moodi tõugates edasi libisete. Keppideta suusatades ei tohi sammu pikaks venitada ja tõuge tuleks suunata alla. Keppidega suusatades saab sammu pikendada ja käsi liigutades suundub suusatõuge pisut tahapoole. Suusatõugete puhul peaks vältima ülakeha ülesalla liikumist.
annaabi.ee 
