paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud. Teine on moreenrand, sellist randa iseloomustab kivid ja suurte rändrahnude rohkus. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: 17. Miks on Eestis palju siseveekogusid? V:Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 18. Kuidas muutub Eesti jõgede vooluhulk aasta jooksul? V:Kevadel on pärast lumikatte sulamist suurveeperiood, kus tõusevad paljud jõed üle kallaste ning ujutavad üle suuri maa- alasid. Suvisele madalveele järgneb sügisel rohkete sademete ja vähese aurumise tõttu teine kõrgveeperiood. Talvel, kui jõed on jääkattes esineb teine madalvee periood. 19. Nimeta Eesti pikimad ja suurima vooluhulgaga jõed. V:Pikimad:Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga:Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti. 20. Mida näitab jõe lang? Aga langus?
kujuneda. Jõe lang on harilikult kõige suurem ülemjooksul ja kõige väiksem alamjooksul. Languse jaotus erinevatel jõelõikudel iseloomustab jõe pikiprofiili. Jõe pikiprofiili kujunemine toimub järgnevate tegurite koostoimel: geoloogiline ehitus, pinnamood, tektoonika, kliima, veereziim, taimkarte, inimtegevus. JÕGEDE VEEVARUSTUS Eesti jõed saavad oma vee: 1) sademetest 2) lumesulamisveest 3) põhjaveest Kõigil jõgedel esineb kevadine suurveeperiood ja suvine madalvesi. Tavaliselt kujuneb ka sügisene suurvesi ja talvine madalama veeseisuga period. Kevadise suurveega tõuseb jõgede vooluhulk tuntavalt. JÄRVED Eestis ligikaudu 1200 järve, pindalaga >1ha. 20 000 rabalaugast. Järved hõlmavad 5% kogu riigi pindalast. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis Kuhtna mõhnastik. Tihedal on järvi ka Kagu- Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised
mitmel korral kalade massilist suremist. Aastakümnete jooksul kuhjunud reostus avaldub ebasoodsalt just madalvee ajal. Suure valgala, halbade väljavoolutingimuste ja madalate kallaste tõttu on Võrtsjärv reguleerimise seisukohalt keerukas objekt. 1996.aastal räägiti tammi ehitamisest Emajõele. Oli nii pooldavaid kui ka vastuargumente «Sellise reguleeritava tammi saaks sulgeda alles siis, kui on käes suurveeperiood ja järves palju vett. Siis peaks tamm madalvee ajal ka jõkke täiendavat vett juurde andma. Sel juhul oleks tammi ehitamine põhjendatud. Üks kindel põhjus, mis ei luba Võrtsjärve ja Emajõe vahelist kohta praeguse madalseisu juures sulgeda, on Tartu puhastusseadmed. See tähendab, et ka kõige madalama veeseisu ajal peab jõgi andma teatud hulk kuupmeetreid vett. Võrtsjärve praegu madalvee ajal tammiga sulgeda ei luba looduskaitse ega paljud teised instantsid
Madalate suure vahekaugusega kraavide mõju on tõenäoliselt väike, sügavamad kraavid aga kiirendavad äravoolu ning suurvesi on kõrgem ja kestab lühemat aega. Kuivendus avaldab äravoolule enamasti vaid kohalikku mõju. Kuivenduse mõjul suureneb maksimaalne äravool, sest tihedama vetevõrgu tõttu valguvad lumesulamisveed kiiremini jõkke ja kiireneb suurvee äravool. Suurveetipp on kõrge ja järsk ning suurveeperiood kestab lühemat aega. Suurvee äravoolu kiirenemise tõttu kuivenduse mõjul väheneb keskmine äravool kevadel ja kevadsuvisel perioodil. Sügisene keskmine äravool on kuivendatud vesikonnadest suurem kui soostunud aladelt. Aasta keskmise äravoolu suurenemist võib aga täheldada kuivendatud vesikondades, kus esineb põhjavee juurdevool. Metsamaade ja põllumaade kuivendamine ning metsade raie, eriti lageraie suurtel maa- aladel muudab oluliselt väikejõgede
arvutused. Piirdekraavid õigustavad end siis, kui rajamis- ja ekspluatatsioonikulud on väiksemad kõrvalejuhitava vee pumpamise kuludest Veelask ehitatakse poldrivee ärajuhtimiseks isevoolu teel, kui see madalveeperioodil on võimalik, ning välisvee sisselaskmiseks poldri niisutamise tarvis kuival ajal. Kas isevoolu teel on võimalik vett ära juhtida, otsustatakse veeseisude järgi. Tavaliselt on see võimalik jõepoldritel ning nende järvede ääres, kus suurveeperiood saabub hiljem kui poldril (näiteks Emajõel). Veelasuks võib olla poldritammi paigaldatud betoon- või malmtoru. Kui toru läbimõõt on väike, peavad tal olema vee survel automaatselt avanevad ja sulguvad klapid. Suure läbimõõdu korral suletakse veelask varjadega. Suurtel poldritel kasutatakse ka varjade või šandooridega suletavaid lüüsregulaatoreid, üleujutatavatel poldritel aga kahepoolseid väravaid, mis välise veeseisu tõustes ise sulguvad Kuivendusvõrk
annaabi.ee 
