naiskujuke Willendorfi Veenus,mis leiti Austriast. Kõige lihtsam moodus maalingute tegemiseks oli pildi sissekraapimine. Pehmele seinale, nt. savile joonistati puupulga või sõrmega. Mitmevärvilisi maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsnaga.. Joonistuste ja maailingute peamine aine on loomad. Kõige enam kujutatakse mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtrasid ning hirvesid. Loomade liigikuuluvus,poosid ja liigutused olid edasi antud täpselt ja ilmekalt. Suurusvahekorda aga ei arvestatud. Loomad paiknesid juhuslikult. Loomade piltlikul kujutamisel ei arvestatud vaid seda, mida nähti, vaid ka seda, mida teati. Mõnede loomade kujutistel on kujutatud ka nende loomade siseelundeid. Kunst oli algusest peale maailma tundmaõppimise vahend. Vahel värviti pilte peenekssurutud mineraalainetega. Põhilised värvid olid punane, must ja kollane. Kuna maalingud on tehtud keerulistesse kohtadesse, arvatakse, et neid tehti mõne uskumuse tõttu.
Algselt ei tahetud uskuda, et tegemist on paleoliitikumiaegse kunstiga, kuna maalid olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud. Arheoloogia areng hiljem aga on kinnitanud et koopamaalid on valminud päris paleoliitikumi ja jääaja aegadel.Varasemast kunstist on enamasti näha loomakujutisi ja inimesi kujutati harva. Loomadest kujutati mammuteid, põtrasid, hirvi, piisoneid, metshobuseid. Ilmekalt on edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Suurusvahekorda pole aga arvestatud. Pole üritatud kujutada loomi ümbritsevat ruumi. Üks varasemaid ja kuulsamaid on kivist naisekujuke Willendorfi Veenus U. 30 000-25 000 e.Kr ja see leiti Austriast. Koopa ja kaljumaalide tehnika oli mitmekesine. Kõige lihtsamad on loodud ainult kontuuride abil. Mõnikord on kontuur täidetud värviga. Pehmele seinale on joonistatud sõrme või pulgaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. Värvid saagi peeneks hõõrutud
Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest. Nendeks olid värvimullad, mis olid erinevate toonidega. Need segati vees või rasvas. Põhilisteks toonideks olid kollane, must, valge ja punane. Põhiliselt joonistati ja kujutati maalingutel loomi. Loomadeks olid näiteks piisonid, põdrad, hirved, metshobused ja mammutid. Täpselt ja veenvalt olid maalingutel kujutatud loomade liigutused, poosid ja isegi seda, et mis liiki mõni loom kuulus. Kuid näiteks ei ole ära näidatud loomade suurusvahekorda. Loomade paiknemised maalingutel on ilmselt juhuslikud. Kuid ruumi, mis ümbritseb loomi, ei ole üldse välja toodud. Suur enamus maale asuvad sügaval koopas. Seega sai neid maalida ja ka näha ainult tule valguses. Vahel on nendeni jõudmiseks vaja lausa roomata mööda mõnda madalat käiku. Maalinguid teostati väga sageli keerulistes tingimustes. Järelikult nendel maalingutel olid kujutatud inimeste kõige olulisemad mõtted ja tunded. Tol ajal oli metsloomade jahti- mine elu üheks
Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest. Nendeks olid värvimullad, mis olid erinevate toonidega. Need segati vees või rasvas. Põhilisteks toonideks olid kollane, must, valge ja punane. Põhiliselt joonistati ja kujutati maalingutel loomi. Loomadeks olid näiteks piisonid, põdrad, hirved, metshobused ja mammutid. Täpselt ja veenvalt olid maalingutel kujutatud loomade liigutused, poosid ja isegi seda, et mis liiki mõni loom kuulus. Kuid näiteks ei ole ära näidatud loomade suurusvahekorda. Loomade paiknemised maalingutel on ilmselt juhuslikud. Kuid ruumi, mis ümbritseb loomi, ei ole üldse välja toodud. Suur enamus maale asuvad sügaval koopas. Seega sai neid maalida ja ka näha ainult tule valguses. Vahel on nendeni jõudmiseks vaja lausa roomata mööda mõnda madalat käiku. Maalinguid teostati väga sageli keerulistes tingimustes. Järelikult nendel maalingutel olid kujutatud inimeste kõige olulisemad mõtted ja tunded. Tol ajal oli metsloomade jahti- mine elu üheks
Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest. Nendeks olid värvimullad, mis olid erinevate toonidega. Need segati vees või rasvas. Põhilisteks toonideks olid kollane, must, valge ja punane. Põhiliselt joonistati ja kujutati maalingutel loomi. Loomadeks olid näiteks piisonid, põdrad, hirved, metshobused ja mammutid. Täpselt ja veenvalt olid maalingutel kujutatud loomade liigutused, poosid ja isegi seda, et mis liiki mõni loom kuulus. Kuid näiteks ei ole ära näidatud loomade suurusvahekorda. Loomade paiknemised maalingutel on ilmselt juhuslikud. Kuid ruumi, mis ümbritseb loomi, ei ole üldse välja toodud. Suur enamus maale asuvad sügaval koopas. Seega sai neid maalida ja ka näha ainult tule valguses. Vahel on nendeni jõudmiseks vaja lausa roomata mööda mõnda madalat käiku. Maalinguid teostati väga sageli keerulistes tingimustes. Järelikult nendel maalingutel olid kujutatud inimeste kõige olulisemad mõtted ja tunded. Tol ajal oli metsloomade jahti- mine elu üheks