Veeallikad läbivoolukasvandusele Kasutades allikavett. Kasutades jõe/järve vett. Allikasvesi- stabiilne Jõgedest saab võtta piisava temperatuur (talvel 5-6 koguse kuid suvel aga 15 kraadi). • Puuduseks on • Suvel veetemperatuur hapnikuvaesus. Vajab kõrge talvel madal aereerimist ja gaasirežiimi tasakaalustamist. • Reostuse ja nakkuste oht • Allikast tulev veehulk on suurtootmiseks vähene. TIIGID Vanimat tüüpi kalakasvatusrajatised on tiigid. Need looduslikust materjalist põhja ja seintega ning suure pindalaga rajatised sobivad ekstensiivseks ja poolintensiivseks kalakasvatuseks. Tiikidesse koguneb muda, nad kasvavad täis taimestikku ja nende hooldamine ning valvamine on suure pinna tõttu raske. Väikesteks loetakse alla 1 ha pindalaga tiike, suured tiigid on mitmekümne- ja mõnel juhul (Kesk-Euroopas) mitmesajahektarised.
Optimaalne vee hapnikusisaldus on 910 mg/l, taluvuse alampiir 7, letaalne 2 mg/l. Sobib allika, jõe, puur kaevu ning merevesi Foto 1. Vikerforell FORELLIKASVANDUSE VEEVARUSTUS (1) Läbivoolukasvanduses on forelli kasvatamiseks kasutatud nii allika kui jõevett. Allikad Talvel on allikavesi küll suhteliselt soe, suvel aga jääb liiga külmaks Allikavee puuduseks on aga hapnikuvaesus Allikavee suurtootmiseks vähene Jõevesi Jõevee puuduseks on suviti liiga kõrge ja talvel väga madal temperatuur. Võib esineda reostuse ja nakkusoht Vett saab võtta piisavas koguses FORELLIKASVANDUSE VEEVARUSTUS (2) Merevesi Piisav kogus Suve vältel pikalt püsivk soodus temperatuur Sumpade paigutamiseks on vaja sobivat kohta Merevette viidav kala tuleb vaktsineerida Puurkaevu vesi Piisav kogus Vett peab aereerima Vee soojendamine vajalik vee koostise reguleerimise seadmed
«Virussaare» hilisvalmiv, roosakaspunane, ümmargune. Kobaras rohkem marju kui teistel. «Tartu» tumepunane, ümarpirnjas, tugeva vahakirmega, suur mari. «Soontagana» ja «Virussaare» on suure saagikusega ning hakkavad vilja kandma 2-3 aastat pärast pikeerimist. Nad on vähenõudlikud. Marja alumine külg on kaua valge kuid seistes värv ühtlustub. Mari ei säili kaua. «Kuresoo», «Nigula» ja «Maima» on meeldiva värvusega ja marjad säilivad kauem. Suurtootmiseks soovitatakse 'Maima' ja 'Virussaare' sorte, mis taluvad paremini kevadpäikest. Koduaedadele sorte 'Kuresoo', 'Nigula' ja 'Tartu'. Meie koduaedades kasvatatakse ka Ameerika suureviljalist jõhvikat. Suureviljaline jõhvikas onh põnevam, sest marjad on suuremad ja mahedamaitselisemad ning neil on rohkem viljaliha. Eestis sobivad koduaias kasvatamiseks varajased sordid, näiteks 'Early Black', 'Stankavich', 'Beaver', 'Ben Lear'. Külmal suvel valmivad marjad ainult kile all.
Samuti on võimalik kasutada vermikompostimise põhimõtet kavihmaussitualettides (Dowmus Composting Toilets), mis on täielikult ebameeldiva lõhna vabad ja loodussõbralikud. Sellised käimlad kavandati Austraalias ning praegu kasutatakse neid väga edukalt mitmel pool Ameerikas ja ka Euroopas (eelkõige parkides ja taludes). Vermikompostida saab ka välistingimustes, kuid ka sel juhul on vaja järgida optimaalseid tingimusi protsessi käigus. Välistingimustes komposteeritakse tavaliselt suurtootmiseks või suurte koguste orgaaniliste jäätmete ümbertöötlemiseks. Vermikompostimisel kasutatakse mitmeid vihmaussiliike. Kuid vihmausskompostimiseks sobivad ainult sellised vihmaussiliigid, kes on harjunud toituma orgaanilise aine rikkast toidust, on võimelised elama kitsastes tingimustes ning suurel hulgal väikesel alal, taluma palju erinevaid keskkonnatingimusi, kiiresti paljunema ning olema tugevad ja vastupidavad käsitsemisele. Parasvöötme liigid
keerukamaid tehnoloogiaid . Järelikult võimaldas saada väiksemalt maa-alalt rohkem toodangut. Samuti arenes riietus- hakati valmistama looduslikest kiududest( lina, puuvill). Seetõttu oli vaja maad nende kasvatamiseks või loomade karjatamiseks. Kasutusele võeti paber. Järelikult hakati üha rohkem puid selle tootmiseks maha võtma.2) Fossiilsete kütuste kasutuselevõtt energiaallikana ja industrialiseerimine. Eesmärk toita veel rohkem inimesi. Suurtootmiseks vajalik energia oli kättesaadav. Seetõttu Maa ressursside tarbimine tõusis väga kõrgele. Ei arvestatud, et fossiilsed kütused on taastumatud. Tootmine oli peamiselt linnades. Järelikult toimus seal ka saastatuse kasv. Tööstusliku tootmise jääkproduktid pumbati maailma ökosüsteemidesse (vesi, muld). Tänapäeval võib suurt hävingulainet näha Amazonase piirkonnas Brasiilias, mis on rikas maavarade poolest (ka kuld), sinna
*Jõevesi suvel soe, talvel külm, reostuse ja nakkuse oht, kogus piisav. *Merevesi hea kasvuks, kogus piiramatu, meil talvel ei sobi jää peal. Läbivoolukasvandus Kasutatakse allika- või jõevett. *Allikasvesi- stabiilne temperatuur (talvel 5-6 suvel aga 15 mis on kasvuks vajalikust temperatuurist siiski madalam) *Puuduseks on hapnikuvaesus. Vajab aereerimist ja gaasireziimi tasakaalustamist. Allikast tulev veehulk on suurtootmiseks vähene. Läbivoolukasvandus Jõgedest saab võtta piisava koguse kuid *suvel veetemperatuur kõrge talvel madal *reostuse ja nakkuste oht Rajatised Kasvatada võib mitmesugustes rajatistes. Peamine pole tehniline lahendus (disain) vaid veevahetuse kiirus ja vee hapnikusisaldus, millest oleneb kalade tihedus vees ja juurdekasv Ajalooliselt vanem pinnasetiigid, mille seinad on osaliselt kaetud betoonplaatidega
turumajanduse arengust ning kindlast korrast riigis. Tugevnevad rahvusriigid, tekivad kolooniad ja mõjupiirkonnad. Riikide vahel tekib majanduslike huvide konkurents, mis ärgitab sõja- ja vallutusretkedele. Riikide rahvusliku poliitika üheks põhieesmärgiks sai kaubanduse arendamine ning sõnaõigus rahvusvahelistes suhetes. Kuid väiketootmine ei rahuldanud enam tärkava kapitalistliku korra kaubandust. Kujunes vajadus suurtootmiseks, mis teostus manufaktuuride näol. Tööstuslikku tootmist toetati riigi poolt subsiidiumite ning eesõigustega. Samuti toetati põllumajandust (kui tööstusliku tootmise tähtsat tooraineallikat) näiteks imporditollide kehtestamisega. Tänapäevase majandusteaduse areng sai alguse just vastuste otsimisest küsimusele, mis on rahvusliku rikkuse aluseks. Ühed pidasid selleks kaubandust, teised põllumajandust, kolmandad lihtsalt inimtööd.
annaabi.ee 
