küll sai ikka pühade ajal palju söödud. Tänapäeval saadakse peredega samuti kokku ka näiteks aastavahetusel, munadepüha ajal, vastlapäeval. Arvatakse, et just lapsed on need, kes panevad aluse pere traditsioonidele. Võib olla on lapsed ainsad, kes suudavad teha tähtpäevadest enamat, kui ainult söömis- ja joomispeod. Pere traditsioone hakatakse pidama vajalikuks just siis, kui perre sünnivad lapsed. Suurtemasse peredesse sünnivad traditsioonid justkui iseenesest. Tähistamist vajavad siiski ju kõik sünnipäevad, ka jõule ja muid pühasi tähistatakse sel juhul siis suurejooneliselt. Palju traditsioone tähendab siis ka seda, et terve perega kokku saadakse üsna tihti ja need kujunevad suursündmusteks, mida kõik pereliikmed ootavad. Erinevatel inimestel võivad olla ka erinevad pere traditsioonid. Näiteks usklikud pered, käivad pühapäeviti kirikus, loevad söögipalveid ja muid palveid
toodangut, jälgida Eesti alal tegutsevate välismaalaste tegevust, luua kontakte ja arendada koostööd teiste kaubandust korraldavate asutustega. 1.2 Kauba liikumsiteede areng 1918 – 1940 toimus küllaltki laialdane kaubateede areng. Kauba teedeks tol ajal nagu ka tänapäeval olid: Lennuteed, sõiduteed, raudteed ning veeteed. Nende areng mõjutas suurel määral Eesti kaubanduse arengut. Polekd teid, ei liiguks kaup. Mööda neid teid liikus kaup Eesti siseselt kui ka suurtemasse linnadesse Eesti übruses. 1.3 Uute kaubandusorganisatsioonide loomine Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine. Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted. Esimesed tarbijate ühistud asutati juba 1902. aastal Antslas ja Sindis. ETK kui keskühistu asutati Tarbijateühisuste Liiduna 1917. aastal. 1919 .a. sai organisatsioon endale uue nime - Eesti Tarvitajateühisuste Keskühistu ehk ETK. 1939
2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES Põltsamaa linn kuulub maakonnas suurimate omavalitsuste hulka. Linna elanike arv on selle aasta alguse seisuga 4244. 2010. aastal oli rahvaarv 4666. See näitab linna rahvaarvu stabiilset vähenemist. Probleemiks võib tuua rahva vananemise ning töökohtade puuduse. Linnapildis on näha suuremal hulgal vanureid. Allikas: Statistika Amet Noored läevad enamasti peale gümnaasiumi lõpetamist suurtemasse linnadesse ülikoolidesse, kus hiljem leitakse endale töö ning elukoha. Tagasitulejaid on aastatega üha vähem. Kuna Põltsamaa on siiski väike linn, ei pruugi siin alati leiduda erialale vastavat tööd ning sobivaid võimalusi. Tänu sellele on märkavalt väenenud ka õpilaste arv gümnaasiumis. Paljud noorukid lahkuvad juba peale põhikooli lõpetamist. Üha vananev rahvastik mõjutab tugevalt ka linna iivet. 7 Allikas: Statistika amet
hiljem kurdavad, et küll sai ikka pühade ajal palju söödud. Tänapäeval saadakse peredega samuti kokku ka näiteks aastavahetusel , munadepühade ajal, vastlapäeval. Arvatakse, et just lapsed on need, kes panevad aluse pere traditsioonidele. Võibolla on lapsed ainsad, kes suudavad teha tähtpäevadest enamat, kui ainult söömis- ja joomispeod. Pere traditsioone hakatakse pidama vajalikuks just siis, kui perre sünnivad lapsed. Suurtemasse peredesse sööbivad traditsioonid justkui iseenesest. Tähistamist vajavad siiski ju kõik sünnipäevad ja muid pühi tähistatakse sel juhul siis suurejooneliselt. Palju traditsioone tähendab siis ka seda, et terve perega kokku saadakse . Tihtilugu need kujunevad suursugusteks, mida kõik pereliikmed ootavad. Erinevatel inimestel võivad olla ka erinevad peretraditsioonid. Näiteks usklikud pered, käivad pühapäevitiiti kirikus,
rohkem inimliku ja asjakohast juttu ajab. Pärast poole suhtleb ta veel isiklikult inimestega ja andestab patte, kuid siis leaib nukra tüdruku Eetsa Jörsi kes räägib, et ta ei saa lunastust tunda ega rõõmus olla kuna tal pole patu millest vabaneda. Ekke otsustab talle aidata ühte siis leida. #17 Järgmise etappina satume Toomalõuka külla kus Ekke Moor koos nelja teise tema suguse hea mehega töötavad soos kraavi kaevatena kus roostetav vesi kui jõgi välja voolab suurtemasse veekogustesse. Lähedal elab Peederga külas peremees Indu ja ta tütar Eldu. Indu on viimasel ajal vanaks ja veidike laisaks jääv, ta otsib oma tütrele meest kes pärandaks talu ja aitaks tal seal toimetada. Tal on silmad ühe mehe peal Ekke rühmast nimega Aleksander, ta rind on kui Kalevipoja küngas ja jõudu niimodi, et tõstab inimese labidal kraavist välja käkki teona muidu on ta vaikne sell kes kõneleb alati teises isikus. Elda kes on muidu täitsa kena
annaabi.ee 
