Tema kavandatud on Soome rahvamuuseum, Helsingi raudteejaam, Hvitträski villa ning arvukad muud ehitised üle Soome. Pärast Esimest maailmasõda läks Saarinen Ameerikasse, kus jätkas ühishoonete projekteerimist ning samal ajal töötas ka arhitektuuriõppejõuna. Eliel Saarinen Suur Tallinna projekt Tallinn hakkas jõudsalt arenema koos majanduse arenguga. Venemaal rajati PeterburiTallinn raudteeliin, tööd alustasid Dvigateli, Krulli ja Volta suurtehas. Linnaelanike arv kasvas ning lähenes sajale tuhandele elanikule, vastavalt tollastele seadustele pidi nii suurel linnal olema üldplaan. 1913.aastal kuulutaski Tallinna linnavalitsus välja SuurTallinna üldplaneeringu arhitektuurivõistluse. Võistluse üks osa oli linna kasvuperspektiivi määramine. Võitjaks kuulutatud arhitekt Eliel Saarinen, kes oli
rahvamuuseum, Helsingi raudteejaam, Hvitträski villa nin arvukad muud ehitised üle Soome. Pärast Esimest maailmasõda läks Saarinen Ameerikasse, kus jätkas ühiskondlike hoonete projekteerimist, ning samal ajal töötas ka arhitektuuriõppejõuna. Eliel Saarinen Suur- Tallinn projekt 1913 Tallinn hakkas jõudsalt arenema XIX sajandi lõpukümnenditel koos majanduse arenguga Venemaal- rajati Peterburi-Tallinn raudteeliin, tööd alustasid Dvigateli, Fr. Krulli ja Volta suurtehas. Linnaelanike arv kasvas jõudsalt ning XX sajandi esimesel kümnendil lähenes see sajale tuhandele. Vastavalt tollastele seadustele pidi nii suurel linnal olema üldplaan. 1913.aastal kuulutaski Tallinna linnavalitsus välja Suur-Tallinna üldplaneeringu arhitektuurivõistluse. Võistluse üks osa oli linna kasvuperspektiivi määramine. Võitjaks kuulutatud arhitekt Eliel Saarinen, kes oli võistlustingimuste väljatöötamisel
"Arhitekti Eliel Saarineni looming on rahvusvaheliselt tuntud üle kogu maailma ning tema projekteeritud majad kujundavad ka tänase Tallinna esindusrajoone," ( Kaia Jäppinen ) Eliel Saarinen Suur- Tallinn projekt 1913 Tallinn hakkas jõudsalt arenema XIX sajandi lõpukümnenditel koos majanduse arenguga Venemaal- rajati Peterburi-Tallinn raudteeliin, tööd alustasid Dvigateli, Fr. Krulli ja Volta suurtehas. Linnaelanike arv kasvas jõudsalt ning XX sajandi esimesel kümnendil lähenes see sajale tuhandele. Vastavalt tollastele seadustele pidi nii suurel linnal olema üldplaan. 1913.aastal kuulutaski Tallinna linnavalitsus välja Suur-Tallinna üldplaneeringu arhitektuurivõistluse. Võistluse üks osa oli linna kasvuperspektiivi määramine. Võitjaks kuulutatud arhitekt Eliel Saarinen, kes oli võistlustingimuste väljatöötamisel
Jaekaubanduskäive riiklikus ja kooperatiivkaubanduses kasvas viisaastaku jooksul 282,4 miljonilt rublalt 406,4 miljoni rublani. Masina- ja metallitööstuse laiendati ning taastati esialgu vanu ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftasaadustele (puurmasinad, tornid), automaatseadmeid katelde valmistamiseks ja elektrimootoreid ja muud sellist toodangut. "Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis 10% kõigist NSV Liidus valmistatud elektrimootoritest. 18 Rasketööstuse (eelkõige masina- ja metallitööstuse) ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti vanade tootmistraditsioonidega ning väljaõpetatud kaadri olemasoludega. Tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Viimaseid varustati sisseveetavate toorainega ning toodang veeti omakorda Eesti NSV-st välja.
Rajati hoogsalt kaevandusi. Kohtla-Järve ja Sillamäe said linnaõigused. Sillamäele rajati ka sõjatehas. Sinna asusid elama NSV Liidu teistest paikadest tulnud asukad. Sillamäest sai kinnine linn, kuhu võõrastel asja ei olnud. Masina- ja metallitööstusest taastati alguses vanu ettevõtteid, mis hakkasid varsti välja laskma üleliiduliselt vajalikku toodangut: seadmed põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks ja näiteks elektrimootoreid. Voltast sai suurtehas, mis tootis 10% kõigis NSV Liidus valmistatud mootoritest. Rasketööstuses rajati Eestisse Eesti mastaapidele mittevastavaid suurtehaseid. Nende tooraine veeti sisse ja toodang omakorda Eestist välja. Rasketööstuse kõrval arenes ka kergetööstus. Avati vanad puuvillakombinaadid. Töökohad täideti jällegi sissetuleva tööjõuga. Balti ja Kreenholmi manufaktuuri toodang läks ka üleliidulisele turule.
varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. 1948 valmiski Kohtla-Järvel maailma esimene põlevkivigaasitehas. *Põlevkivirajoonis rajati uusi kaevandusi ja asulaid. Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas. *Masina- ja metallitööstuses laiendati ja taastati vanu ettevõtteid. *ENSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jm. ,,Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis elektrimootoreid. *Rasketööstuse laiendamise tulemusena oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine, mida varustati sisseveetava toorainega ja toodang saadeti omakorda välja. *Paljud tehased kuulusid NSVL sõjatööstuskompleksi ja allusid Moskva ametkondadele. *Kiiresti arenes ka kergetööstus, taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid. *Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes ehitustegevus, mis paisutas
aasta tarbeks. Eestis hakati tootma seadmeid kevadeks oli Eestis asuvates laagrites üle 46 000 põlevkivi ja naftatööstusele (puurmasinad, sõjavangi. Kõige enam rakendati nende tornid jms.), automaatseadmeid katelde tööjõudu põlevkivitööstuses, gaasitehaste valmistamiseks, elektrimootoreid ja muud. ehitamisel ja teedeehitusel. 1945. aastal oli neis Näiteks Tallinna “Volta” oli suurtehas, mis majandusharudes rakendatud üle 50% kõigist tootis 10% kõigist NSV Liidus valmistatud Eestis asuvatest sõjavangidest. Kokku käis elektrimootoritest. Eestis asuvatest laagritest läbi hinnanguliselt Rasketööstuse ulatuslikku laiendamist kuni 180 000 sõjavangi. 1948. aastal algas kogu
annaabi.ee 
