näide "Vladimiri jumalaema" - 12.saj Bütsantsist pärinev esimene ikoonimaal Vladimiri jumalaema THEOPHANES GREK Töötas Venemaal 14.-15.sajandi vahetusel Freskod Spasso Preorazenski katedraalis (Novgorodis) Pühakud - targad, isikupärased, sügavamõtteliste nägudega Theophanes Grek (Kreeklane) ANDREI RUBLJOV 1360-1436 Freskod Vladimiri Uspenski kate- draalis "Kolmainsus" (Tretjakovi galeriis)- täiuslikum ikoon Ühendas 13.saj rahvaliku laadi bütsantsliku suursugususega Kolmainsus MIS ON IKOON? Evangeelium värvides Ühenduslüliks taevase eluga Ülipeen käsitöö Kindlad zestid, rõivastus, sümbolid Ikoone ei signeeritud IKONOSTAAS - ikoonidega kae- tud vahesein, mis isoleerib altari juures olevad vaimulikud muust rahvast; piir meeltemaailma ja vaimumaailma vahel. Ikonostaas TEHNOLOOGIA Pärnapuulaud Liimitud lõuend Valgendamine Temperaga maalimine
söögivahendina kahvel. Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Louis XIV ajal hakati Pariisi rajama raamatukogusid, tähetorn ja botaanikaaed. Lähiminevikus on Versaille loss saanud tunnustust kohana, kus sõlmiti Versaille rahuleping. 28. juunil 1919. aastal tehti seda liitlasriikide Saksamaa ja Prantsusmaa vahel kuulsas Versaille lossi Peeglisaalis. Tänapäevalgi on Peeglisaal olnud suureks tähelepanu tõmbajaks oma suursugususega. Saalis on 357 peeglit, mis katavad ruumi 72 meetri pikkuses ning peegeldavad valgust 17 suurest, maast laeni ulatuvast aknast. Uhke ruumi rajajaks oli Charles Le Bruni. Versailles’ oli suurejooneline barokiajastu loss, mis on tänapäevaks muutunud kogu maailmas tuntud tsivilisatsiooni, ohjeldamatute lõbustuste ja võimutäiuse sümboliks. Loss on külastajate arvult teine turismiobjekt Prantsusmaal Louvre’i järel. Igal aastal käib siin umbes neli miljonit külalist
teadnud midagi ega olnud haritud. Kirik võttis endale selle ülesande, et harida inimesi, kuid seda ainult endale sobival viisil ning see oli põhiline kunsti roll keskajal: mõjutada suuri inimmasse. Samas oli tähtis ilu, kuna miski muu ümberringi polnud ilus ning harimatu inimene jääb ilusas ümbruses uskuma palju enamat. Ilu pidi olema tajutav, tekitama hea olemise ja just sellega saadi hakkama keskaja kirikutes selle valgusküllasuse ja suursugususega. Uurimustöö on kirjutatud raamatute põhjal: Eco, Umberto ,,Reis hüperreaalsusse" & ,,Ilu ajalugu" Duby, Georges ,,Katedraalide aeg" LeGoff, Jacques, koostaja ,,Keskaja inimene"
tollal veel ei olnud, niisama nagu seda põhjaportaali kohal siiani ei ole.17 Tallinna teiste basiilikatega võrreldes on Niguliste kirik lahenduselt kõige täiuslikum. Võimalik, et just algpikihoonest pärineva lühiduse ja laiuselt lähedaste löövide tõttu mõjub Niguliste valgusküllane interjöör mitte ainult pidulikuna kui ka üllatavalt avarana.18 Niguliste kirikut võib pidada üheks kõige esinduslikumaks kirikuks Tallinnas ning oma suursugususega ja massiivsusega pakub silmailu Tallinna üldisele vanalinna siluetile. 16 Raam, Villem. Eesti Arhitektuur I. Lk 142 17 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk. 21 18 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk. 37 5 Kasutatud kirjandus · Helme, Mart ja Peeter Säre. Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Kirjastus ,,Kunst"
● Lähim suurem linn Petrale on linnulennul umbes 20 km kaugusele kagusse jääv Ma'an (üle 50 tuhande elanikku). ● Merepinnast asub Petra enam kui 800 m kõrgusel. ● Petra kõige tuntum ja ilmselt ka üks kaunimaid ajaloolisi monumente – kaljusse tahutud El-Khazneh’i templi fassaad. See sammastega ehitis, mille fassaadi kõrgus on 40 m ja laius 25 m, on arhitektuurilt Vana-Kreeka mõjutustega, paistes silma üheaegselt nii lihtsusega kui ka suursugususega. ● Ehitis rajati 1. sajandil mausoleumina ja krüptina. ● Lisaks El-Khazneh’i templile on Petras veel suur hulk erinevaid vaatamisväärsusi – templeid, hauakambreid, käike, võlvitud väravaid, kaljureljeefe, kaljuseintesse tahutud veetrasse, amfiteater jms. ● Kokku on Petras tähelepanuväärseid objekte enam kui 50. ● Sealne suurim ehitis on 1. sajandil e.Kr ehitatud 50 m laiune ja 45 m kõrgune al-Deir. Inimesed
Kuulsaim Büstantsist tulnud maalija oli THEOPHANES KREEKLANE. Tema maalitud pühakud olid sügavamõttelised ja targad. Maalide üldmulje on võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid ei põhine nii palju värvidel kui heletumedusel, kehad on modelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega, Tema kunst on veidi büstantsilik. Erinevust bütsantsi ja venemaa kunsti vahel saab näha ANDREI RUBJOV'i töödega. TA leidsiv iisi kuidas ühendada lapselik, ravalik laad bütsantsi suursugususega ja meisterliku teostusega. Figuurid on siluetitaolised, värvid on õrnad ja mahedad, joontes puudub bütsantsilik teravus ja nurgelisus nad on ümaramad, pehmemad ja ornamentlikumad. 15.saj oli Moskva kirikutes uhkeid ikonostaase. See on paljudest üksikutest ikoonides koostatud sein, mis eraldab kiriku kõige pühama, idapoolse osa tavalistele usklikele jäetud kirikuruumist. Igale teemale on ette näidatud kindel koht. Keskel on Kristus, palvetavate Maarja ja Johannese vahel
annaabi.ee 
