vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, millede kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstruktsiooniosa ja muude konstruktsioonide riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Suurplokkseinad Eestis on kasutatud mullsilikaltsiidist või gaaskukermiidist suurplokke kuni 8- korruseliste hoonete ehitamisel. Välisseina paksus on 40-50cm ja siseseina paksus 30-40cm. Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: Rõhtpalksein Püstpalksein. Topeltplanksein. Rõhtprussein. Kergkarkass täidissein: Jätkuvpostidega karkass. Platvorm karkass. Tehaselementidest. (seina- ja ruumelementidest) hooned. Rõhkpalksein Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbubmine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine.
kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekootmust kogu hoone välisseina kõrguses mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses rippuvaiks Ennastkandvate või mittekandvate seintega hoonetes kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikseinad. Seinte materjaliks võib kasutada looduslikke kive, telliseid, suurplokke, paneele. Ühe- ja kahekorruseliste hoonete välisseinamaterjalina kasutatakse veel puitu, kergbetooni, savibetooni vms vastavalt kohalikele võimalustele. Kuna seinad moodustavad hoone põhiosa, siis nimetatakse hooneid sageli seinamaterjali järgi kas tellis-, suurplokk-, paneel- või puithooneteks. Välisseinad peavad olema piisavalt soojapidavad. Hoone vundamendiks nimetatakse maaaluseid konstruktsioone, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele
Betoon-õõnesplokke on sobilik kasutada nii seinte kui ka vundamentide ehitamisel. Müüritise mahumuutustest tekkivate pingete leevendamiseks tuleb ette näha deformatsioonivuugid – armeerimata müüritises max vahekaugusega 6...7,5 m sõltuvalt konstruktsioonist. SUURPLOKKIDEST SEINAD Teemas käsitletavaid seinaelemente hetkel Eestis ei toodeta. Eestis ehitati suurplokkidest kuni 4korruselisi hooneid. Nende kasutamine võib ette tulla vaid vanade tagavarade kasutamise korral. Suurplokke toodeti kahest materjalist: gaaskukeroonist ja gaassilikaltsiidist. Mõlemat materjali loetakse gaasbetooniks. Need on suhteliselt nõrgad, kuid kerged ja küllalt (aga mitte piisavalt) soojapidavad. Nende põhiliseks puuduseks on vähene külmakindlus. Eelnevast tulenevad konstruktsiooninõuded: gaasbetooni peab kohtades, kus see külmuda võib, kaitsma niiskumise eest. Seinte välispinnad tuleb katta voodriga või kaitsta krohviga.
-looduskivist, -tehiskivist, -puidust,kergbetoon (ühe-ja ~Hooned ja nende liigitus~ kahekorruselistele hoonetele välisseina materjalina) .... võib 1)Liigitus otstarbe kasutada telliseid, suurplokke ja paneele...välisseinad peavad Riivtalad-kulgevad kas piki/põiki hoonet ja nende ülesandeks -tsiviil-tööstus-põllumajandushooned, olema küllalt soojapidavad. on vahelagedelt tuleva koormuse ülekandmine postidele.
Et vältida väliskoores mahukahanemisest, temperatuuri muutustest ja teistest mõjutustest tulenevate sundjõudude tagajärgedel tekkida võivaid pragusid tuleb üle 6 m pikkuseid elemente vältida või siis pikemate elementide puhul jagada väliskiht valevuukidega osadeks 63 Suurplokkseinad Eestis on kasutatud mullsilikaltsiidist või gaaskukermiidist suurplokke kuni 8-korruseliste hoonete ehitamisel. Välisseina paksus on 40-50cm ja siseseina paksus 30-40cm. 64 32 Suurplokkseinad Sõltuvalt ruumi kõrgusest jaotati välisseinad korruse kõrguses kaheks (elamuehituses levinuim), kolmeks või neljaks plokireaks. Välisseinaplokid liigitati
väikeplokke: o mullbetoonväikeplokke (Silbeti plokid) o keramsiitbetoonist väikeplokke (Fibo ja Talotiplokk) o pressitud betoonkive (Columbia-kivi) o autoklaavitud kergbetoonplokke (Aeroc, Siporex) 24. Gaasbetoonväikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded. Teemas käsitletavaid seinaelemente käesoleval ajal Eestis ei toodeta. Eestis ehitati suurplokkidest kuni 4korruselisi hooneid. Nende kasutamine võib ette tulla vaid vanade tagavarade kasutamise korral. Suurplokke toodeti kahest materjalist: gaaskukeroonist ja gaassilikaltsiidist. Mõlemat materjali loetakse 31 gaasbetooniks. Need on suhteliselt nõrgad, kuid kerged ja küllalt (aga mitte piisavalt) soojapidavad. Nende põhiliseks puuduseks on vähene külmakindlus. Eelnevast tulenevad konstruktsiooninõuded: gaasbetooni peab kohtades, kus see külmuda võib, kaitsma niiskumise eest
Elementide maksimaalsed mõõdud on tavaliselt pikkus 12m, kõrgus 4,5m paksus 80... 120mm kaal 12 tonni. Et vältida väliskoores mahukahanemisest temperatuuri muutustest ja teistest mõjutustest tulenevate sundjõudude tagajärjel tekkida võivaid pragusid, tuleb üle 6 m pikkused elemente vältida või siis pikemate elementide puhul jagada väliskiht valevuukidega osadeks. Suurplokkseinad Eestis on kasutatud mullsilikaltsiidist või gaaskukermiidist suurplokke kuni 8-korruseliste hoonete ehitamisel. Välisseina paksus on 40-50 cm ja siseseina paksus 30 -40 cm. Sõltuvalt ruumi kõrgusest jaotati välisseinad korruse kõrguses kaheks (elamuehituses levinum), kolmeks või neljaks plokireaks. Välisseina plokid liigitati aknavahelisteks, aknaalusteks, vöö-, ja sillus, ning rea- ja nurgaplokkidest. Esines veel karniisi, sokli- ja viiluplokke. Sisemised kandeseinad moodustati rea. Sillus ja vöölokkidest. Plokkide servades
annaabi.ee 
